Mees kandis 216 eurot ja 30 senti maksnud kingi umbes pool tundi ja märkas siis, et parema kinga kannatüki õmbluse niit puudub osaliselt ning et samas kohas hakkab vaikselt ka naha värv kooruma.

Mees esitas kauplejale pretensiooni jalatsite asendamiseks või ostusumma tagastamiseks. Ekspertarvamusele tuginedes asus kaupleja seisukohale, et tegemist on ekspluatatsiooniveaga ehk kingade valest kasutamisest tingitud veaga ning jättis pretensiooni rahuldamata.

Tarbija kauplejaga ei nõustunud ning soovis lepingust taganeda ja ostusumma tagasi saada. Tema väitel ei vasta jalatsid kvaliteedinõuetele ega lepingutingimustele. Seda peaasjalikult juba seetõttu, et ekspertiisist tulnud jalatsil oli värvikahjustus mitmekordselt suurem, võrreldes sellega, mis oli olemas jalatsi kauplusele tagastamise hetkel.

Klient väidab, et ei ole kokku puutunud ekspertiisiaktis mainitud agressiivse keemilise aine ega muu põletava asjaga. Jalatsitel on mehe hinnangul varjatud defekt, mis oli olemas lepingu sõlmimise hetkel, kuid ilmnes alles kandmisel.

Kingad müünud poe esindajate hinnangul ei ole kliendi esitatud avaldus tarbijavaidluste komisjonile kuidagi põhjendatud. Nimelt ostis tarbija jalatsid 17. oktoobril kell 11.49 ja tagastas need kell 13.13, kuna viitas ilmnenud defektile. Kaupleja vastutab seaduse järgi aga siis, kui tegemist on tootmisdefektiga.

Kuna tellitud sai ekspertiis ning ekspert tootmisdefekti ei tuvastanud, pood vastutust ei võta. Müümisel vastasid jalatsid lepingutingimustele, puudused on tekkinud kasutamisel ja nende eest vastutab tarbija, lisab poe esindaja.
Tarbijavaidluste komisjoni otsus
Seadus näeb ette, et ostjale antav asi peab vastama lepingutingimustele, muuhulgas ka kvaliteedi osas. Kogutud tõendid ütlevad aga, et pood müüs ebakvaliteetse toote.


Komisjon vaatles istungil koos ekspert Helgi Roosimäega vaidlusaluseid jalatseid ja tuvastas, et parema poolpaari taguse ja kannatüki liitekohas esineb värvikahjustus, mille ulatus hõõrdumisel suureneb, ning defekti kohas on kannatükki kinnitava õmbluse niit puudu.


Eksperdi arvamuse järgi on kingade tootmisel kasutatud nahka, mis ei parku ega võta endasse värvi ning ilmnenud kahjustuste puhul (nii värvi koorumine kui ka õmblusel niidi puudumine) on tegemist tootmisdefektiga.


Komisjon peab ekspert Roosimäe arvamust põhjendatuks ja usaldusväärseks. Kaupleja väidab, et tegemist on ekspluatatsioonidefektiga ja tugineb oma seisukohas Nora Kasemaa ekspertiisibüroo konsultatsioonile.


Komisjoni hinnangul ei ole kaupleja esitatud tõend veenev. Vastuseks kaupleja väitele, et kui tegemist oleks olnud müügihetkel defektse tootega, oleks pidanud seda märkama nii tarbija kui ka klienditeenindaja, märgib komisjon, et kinga kannaosas asuval õmblusel niidi puudumist ei pruukinud jalatsite jalga proovimisel koheselt märgata.


Värvikahjustus tekkis küll kandmisel, mis aga ei tähenda, et tegemist pole tootmisdefektiga.


Toode peab olema valmistatud sellise tehnoloogiaga ja sellisest materjalist, mis võimaldab otstarbekohast kasutamist.


Kui jalatsite pealisnahal hakkab nahk kooruma juba väga lühiajalisel otstarbekohasel kasutamisel, siis selline puudus ei ole hinnatav ekspluatatsiooni defektina.


Neil asjaoludel on komisjon seisukohal, et tarbijale müüdud kingapaar ei vastanud seaduses toodud tingimustele. Seadus näeb ette, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist.


Käesoleval juhul pole defekti eripära arvestades asja parandamine ilmselt võimalik, jalatsite asendamisest on kaupleja õigustamatult keeldunud. Seega on tegemist olulise lepingurikkumisega ning tarbijal on õigus lepingust taganeda ja kingade eest tasutud 216,30 eurot tagasi saada.