Edward Lucas: oleme liikumas NATO-järgsesse keskkonda, mistõttu me peame olema suutelised ellu jääma ilma NATOta
Briti ajakirjanik Edward Lucase sõnul on Balti riikide jaoks saabunud aeg hakkama saada NATO-järgses maailmas.
"Arvan, et me oleme liikumas NATO-järgsesse keskkonda, mistõttu me peame olema suutelised ellu jääma ilma NATOta. Viimase 25 aasta julgeolekueelduseid on õõnestanud kõigepealt Euroopa madalate kaitsekulutuste ja Ameerikas toimunud "Trumpi maavärina" koosmõju," rääkis Lucas väljaandele Deep Baltic.
"Seega peame leidma regionaalseid ja sub-regionaalseid julgeolekukorraldusi, mis võimaldaksid meil ennast kaitsta," lisas Lucas.
Parim viis selle jaoks on tema sõnul Põhja-Balti telg, sest põhjamaade, Balti riikide ja Poola majanduse kogumaht on suurem kui Venemaa oma. Nende riikide kaitsekulutused on kokku 40 miljardit dollarit, sellal kui Venemaal on see summa 80 miljardit, aga Venemaal on kallis tuumaprogramm, sellal kui Põhja-Balti-Poola liit peab end vaid Venemaa eest kaitsma. Kui lisada sinna ka tuumariik Suurbritannia ja eelistatavalt ka Prantsusmaa, siis saabki väikese mini-NATO.
"Vahendid pole probleemiks; selleks on poliitilise tahte koordineerimine, millest on praegu puudu," rääkis Lucas.
Samas oli Lucas väga kriitiline sõdadevahelise Intermariumi ehk Venemaa ja Saksamaa vaheliste riikide liidu suhtes. See ei töötanud sõdadevahelisel ajal ja ei töötaks ka praegu.
"Lihtsalt vaata kaardile. Kuidas kaitsed sa Intermariumis Balti riike - see ei ole lihtsalt loogiline," ütles Lucas. Lisaks jäävad Saksamaa ja Venemaa vahele riigid nagu Ungari, millele ei meeldi kollektiivkaitse põhimõte. Lisaks ei kuluta riigid nagu Ungari, Tšehhi ja Slovakkia riigikaitse peale peaaegu midagi. Mõned riigid, nagu Bulgaaria, on tugevalt Venemaa mõjudest läbi imbunud.
"Seal on Ukraina, mis vaevleb iseenda kaitsmisega ja ei oma kindlasti mingit vaba võimekust teiste riikide kaitsmiseks," lisas Lucas. Tema sõnul ei ole ta kunagi näinud koherentset selgitust, kuidas Intermarium võiks toimida.
USA president Donald Trumpi valitsusega on Lucase sõnul seotud kaks ohtu. Esiteks võib selle tegevuse tulemusel puhkeda suur kriis nagu NATO kokkuvarisemine või tuumasõda suurriigiga. Teiseks võib Trumpil tekkida isu "suure tehingu" järele Putiniga, mis on Venemaa naaberriikidele väga halb. Näiteks võib Putin lubada viia oma raketid Kaliningradist ära, kui USA tühistab oma raketikaitseprogrammi. Eriti halb oleks tehing, millega USA viib oma väed Ida-Euroopast välja ja Venemaa vähendab oma vägesid Lääne sõjaväeringkonnas. "See oleks absoluutselt katastroofiline," ütles Lucas.
Mis puudutab Balti riike, siis leidis Lucas, et ajakirjanduse kajastus neist riikidest on päris hea, aga need riigid peavad veelgi tugevdama oma avalike suhete alast võimekust.
Balti riikide majandustel läheb hästi ja Lucas oli rahul ka sellega, et peale kasvab võimekaid uusi poliitikuid, näiteks värske Eesti president Kersti Kaljulaid.
"Arvan, et kui me elame üle lähemad paar aastat, mis on geopoliitilisest vaatenurgast keerulised, on Balti riikidel minu arust väga särav tulevik," ütles Lucas.
