Keskerakond on erakondade toetuse pingerea kindel liider 32 protsendiga, olles kasvatanud oma poolehoidu eelmise kuuga võrreldes veel kolme protsendipunkti võrra (oktoobriga võrreldes kuue protsendipunkti võrra).

Kui Reformierakonna toetus novembris pärast Taavi Rõivase valitsuse lagunemist järsult langes, siis nüüd on langus peatunud ning Reformierakonda toetab jätkuvalt 20 protsenti valimiseelistust väljendanud kodanikest (novembris oli toetus 21 protsenti). Reformierakonnal on suurim toetus eestlastest vastajate seas (26 protsenti).

Reformierakonnale järgneb 15-protsendise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kelle toetus kasvas kuu varasemaga võrreldes kahe protsendipunkti võrra.

Neljandal-viiendal positsioonil on võrdse kaheksaprotsendise toetusega IRL ja EKRE.

Kui IRL-i toetus kuu varasemaga võrreldes sisuliselt ei muutunud (novembris oli toetus aasta kõrgeim ehk üheksa protsenti), siis EKRE toetus langes nelja protsendipunkti võrra ja oli detsembris aasta madalaim. Näiteks aprillis-mais küündis EKRE toetus 14 protsendini.

Kui aasta esimesed 11 kuud oli parlamendiparteidest väikseima toetusega IRL, siis aasta viimasel kuul oli „punase laterna“ rollis Vabaerakond vaid kuueprotsendise toetusega. Samas oli juunis Vabaerakonna toetus veel 12 protsenti, kuid on hakanud sealtpeale langema.

Küsitlus erakondade toetuse kohta toimus 22. novembrist 5. detsembrini ehk perioodil, mil Jüri Ratase juhitud valitsus oli astunud ametisse. Küsitlusperioodi sisse jäid nii Edgar Savisaarele esitatud süüdistus korruptsioonikuritegudes kui ka skandaalid maaeluminister Martin Repinski ümber. Repinski taandumine ministriametist jäi küsitlusperioodist juba välja.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles, et Keskerakonna aasta tugevaim tulemus populaarsusuuringus on loomulikult rõõmustav ning näitab Eesti inimeste heakskiitu uuele valitsuskoalitsioonile.

Ratas rõhutas, et valitsusliidu neli peamist eesmärki — Eesti rahvaarvu suurendamine; ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine; Eesti väljaviimine majandusseisakust ning riikliku julgeoleku hoidmine ja tugevdamine — lähevad inimestele korda. ”Olgu see siis lasterikka pere toetuse tõstmine, õpetajate palga tõstmine, tulumaksureform, riiklikud investeeringud või täiendav riigikaitse investeeringute kava.”