Siseministeerium: elanikud näevad turvalisuse tagamisel üha enam ka oma rolli
Täna tutvustati siseministeeriumis uuringufirma Saar Polli läbiviidud uuringut „Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses – igaühe panus turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel”, teatas ministeerium.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Eimar Veldre sõnul on hoiakud muutumas ja üha enam mõistetakse oma rolli turvalisuse tagamisel kogukonnas. „Näiteks inimeste endi aktiivsust kodukoha turvalisuse tagamisel pooldab pigem või täielikult tervelt 44 protsenti, mis on oluliselt rohkem kui 2013. aastal (toona arvas nõnda umbes kolmandik – toim). 67 protsenti vastanutest lööks vabatahtlikuna kaasa just soovist muuta oma kodukoht turvalisemaks, näiteks osaledes naabrivalves,” lausus Veldre.
Veldre nendib, et jätkuvalt on vähe kaasatud sihtrühmaks Harju- ja Ida-Virumaa muukeelsed elanikud, kellel on keskmisest kõrgem huvi vabatahtliku pääste- ja abipolitseinike tegevuse vastu. „Tulevikus peame oma teavituse sihistama muukeelsetele elanikele, sest vabatahtlik tegevus võib kujuneda parimaks viisiks siduda venekeelne kogukond Eesti ühiskonna ja riigiga,” märkis Veldre.
Ta lisas, et kuigi usaldus vabatahtliku pääste, abipolitseinike ja naabrivalve suhtes on aja jooksul tõusnud, siis teadlikkus nendest on jätkuvalt madal. „Peame avalikkust senisest enam teavitama siseturvalisuse vabatahtlike tegevusvormidest. Olulisel kohal peaksid olema tunnustusüritused, värbamiskampaaniad ja teavitusüritused kindlatele sihtrühmadele. Vabatahtlike värbamisel ja tegevuse tutvustamisel peame senisest enam saama kontakti kogukondades aktiivsete tegijate ja eestvedajatega,” ütles Veldre.
Kolmandik küsitletuist kuulub ühendustesse ja seltsidesse
Uuringust selgus, et ühendustesse ja seltsidesse, näiteks korteriühistusse, kultuuri- või spordiseltsi, noorteklubisse, vabatahtlikku päästeseltsi, ametiühingusse või erakonda kuulub 31 protsenti küsitletuist. See on võrreldes kolme aasta taguse uuringuga sama.
Ligi pool elanikkonnast iseloomustas end kui omaette tegutsejat, kodukohas toimuvatel üritustel lööb kaasa 40 protsenti elanikkonnast – seda on viis protsendipunkti rohkem kui 2013. aastal – ja seitse protsenti on selliste ürituste puhul ka ise aktiivsed osalejad ja organiseerijad.
Oma elukoha hindab viie palli skaalal väga turvaliseks kolmandik ja turvaliseks 48 protsenti küsitletuist. Täiesti ebaturvaliseks või ebaturvaliseks hindas oma elukoha neli protsenti vastanuist.
54 protsenti vastajaist pooldas seisukohta, et elanikkonna turvalisuse eest hoolitsemine peaks kindlasti või pigem jääma politsei ja kutseliste päästjate ülesandeks. Kolme aasta eest oli sel seisukohal märksa rohkem – kaks kolmandikku – küsitletuist.
Siseministeeriumi tellimusel viis avaliku arvamuse uuringu läbi sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll. Uuringu läbiviimist rahastati 50 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 50 protsendi ulatuses siseministeeriumi eelarvest.
