President Kaljulaidi visiiti on jäädvustamas ka Delfi ja Eesti Päevalehe fotograaf Priit Simson, kelle sõnul polnud presidenti laeval esialgu näha, sest kajutis toimus visiidieelne nõupidamine.

Kui Kaljulaid kajutist väljus, suunduti kaptenisillale, kus kapten rääkis, kuidas laev toimib. Laev, Superstar, jõudis Soome kella poole kümne ajal. Seejärel kohtus Kaljulaid Soome riigipea Sauli Niinistöga ning üheskoos vastati ajakirjanike küsimustele.

Sauli Niinistö avaldas heameelt, et Eesti uus president Kersti Kaljulaid tegi oma esimese visiidi Soome. Riigipead rääkisid peamiselt julgeolekust ning majandusalasest koostöövõimest Eesti ja Soome vahel. "Arutasime ka Euroopa Liidu väljakutseid ja probleeme pärast Brexitit. Kõige olulisem on, et me hoiame kokku ja oleme solidaarsed Euroopa Liidus. Rääkisime olukorrast Süürias, Ukrainas. Rääkisime Venemaast: meil ei ole erinevusi selle kohapealt, mis Venemaa teeb, eriarvamusi oli selle kohta, kas astuda Venemaaga dialoogi või mitte. Olen kindel, et meie koostöö saab olema tulevikus hea," ütles Niinistö avasõnas.

Kaljulaid sõnas, et Niinistö oli esimene välispresident, kes teda pärast valituks osutumist õnnitles. Rääkides suhetest Venemaaga, tõi Kaljulaid välja, et kui Venemaa vastu kasutatavad täiendavad majandussanktsioonid toimivad, võiks neid ka kasutada. Eriti oluliseks pidas ta seda just Süürias toimuvat silmas pidades. "See on seni suurim humanitaarkriis, mis toimub Süürias. Kui selgub, et sanktsioonid annavad efekti, tuleb neid jätkata. Me räägime sanktsioonidest, mis on väga tundlik teema nii Soome kui ka Eesti majandusele," märkis Kaljulaid, ja lisas, et nii Eesti on Soomega Venemaa suhetes samal lehel.

Niinistö märkis, et Soome on ametlikult dialoogis Venemaaga, kuid lisas, et Soome ei välista täiendavate sanktsioonide kasutamist. Lisaks tõi Niinistö välja, et lääs ei ole andnud Venemaa käitumisele Süürias selget, ühemõttelist sõnumit.

Pressikonverentsil puudutati ka NATO küsimust. "Ma ei usu, et Soomes on palju inimesi, kes arvavad, et NATO aitab neid. Soomes enda kaitsejõud on väga tugev," märkis Niinistö.

Seepeale vastas Kaljulaid, et Eesti esimene kohustus isegi NATO liikmena on esmalt kaitsta iseend. "NATO eeldab, et NATO riigid suudavad end ise kaitsta. Teine on koostöö NATOga. Sa ei saa olla ainult tarbija, sa saad olla panustaja julgeolekuvaldkonnas. Näiteks Liibanonis oleme koos missioonil, selliste missioonidega tugevdame ühist kaitsekoostööd," märkis Kaljulaid vastuseks Niinistöle.

Kolmanda olulise punktina räägiti ka Eesti ja Soome vahel ehitatava tunneli ideest. "Nüüd räägime Rail Balticust ning Euroopa ühendamisest. See on väga tähtis eeltingimus selleks, et rääkida Helsingi ja Tallinna vahelisest tunnelist. Teisalt on Soome väga lähedal meie Rail Balticu projektile. Soome-Eesti tunnel ei ole mingi utoopia," sõnas Kaljulaid.

Pärast Soome-visiiti suundub Kaljulaid edasi Riiga, et kohtuda Läti presidendi Raimonds Vējonise ja parlamendi spiikri Ināra Mūrniecega. President jõuab Eestisse tagasi homme. Eesti ja Leedu riigipead kohtuvad Vilniuses 26. oktoobril.

Esimese siseriikliku visiidi teeb president Kersti Kaljulaid järgmise nädala neljapäeval ja reedel, külastades Lääne- ja Ida-Virumaad.

2006. aasta 9. oktoobril riigikogus ametivande andnud Ilves tegi oma esimesed töövisiidid Lätti ja Soome ning samal päeval – 16. oktoobril. Mõni päev hiljem külastas Ilves Ungarit, Leedut, Gruusiat, Rootsit ja Belgiat. Eestis tegi Ilves esimese visiidi 2006. aasta novembris Ida-Virumaale.