„Seda juhtus mõlemal pool Soome lahte. Meil oli kiire öö,“ kommenteeris Jacob.

Jacobi sõnul teadsid Saksa lennuväelased ette, et tulemas on Venemaa õppus. Seda ega ette ei teatud, et Venemaa saatis ligi 24 tunni jooksul lennukeid õhku tempos üks 90 minuti jooksul.

„Nad panid QRA (Quick Reaction Alert – kiirreageerimishäire) üha uuesti, uuesti ja uuesti proovile. Lennuk lennuki järel. Pidime pidevalt uuesti alustama, sest ei saanud loomulikult kogu aeg õhus püsida,“ kirjeldas Jacob Ämarist välja saadetud tuvastuslende.

„See oli väljakutse, aga meil oli piisavalt jõuvarusid, häid tehnikuid lennukeid kogu aega valmis hoidmas,“ lausus Jacob.

„Me ei tea, kas õppuse mõte oli näha, kui tihti NATO ja Soome suudavad samal ajal vastata. Vähemalt said nad sõnumi, et me suudame,“ lisas Jacob.

Jacob imestab endiselt naljaka õppuse üle.

„Lennukid lendasid rahvusvaheliste vete kohale, sealt ära, tagasi, ära, tagasi koju. Ma ei tea, missugune õppus see pidi olema. Meie ei teeks selliseid õppusi,“ ütles Jacob.

Ämari lennugrupi ülema sõnul käisid sakslased ööpäeva jooksul tuvastamas kümmekonda erinevat Vene lennukit, mõnda mitu korda. Enamik lennukitest olid hävitajad, aga oli ka transpordilennukeid.

„Hea asi on see, et me käisime neil kõigil vastas. Tähtsaim sõnum on see, et me saime nad kõik kätte,“ ütles Jacob.

Kõik see toimus neljapäeva pärastlõunast reede pärastlõunani.

„Me ei tea, kas tegemist oli sama ülesandega, aga esimesed olid pärastlõunal ja viimased (järgmisel) pärastlõunal. Hommikutundidel on natuke vaiksem,“ seletas Jacob.

Jacob pidi ühel hetkel juba ise õhku tõusma ja tal oli piloodikostüüm seljas. Kui häire oleks antud kaks minutit teisel ajal, oleks ta lennanud.

Jacob ei oska öelda, kui mitu korda Eesti õhupiiri rikuti või kas üldse, sest radaripildilt seda ei näe. Suuremaid selgeid rikkumisi ei olnud. Ametlikult on teada üks Eesti õhupiiri rikkumine ja kaks Soome õhupiiri rikkumist.