"Eesti pealinnas võeti tasuta ühistransport kasutusele 2013. aasta alguses pärast populistliku linnapea Edgar Savisaare korraldatud referendumiga vastu võetud otsust," tutvustab Guardian enda lugejatele Ühiskaardi loomislugu. Tollal vastu võetud otsust saatis kriitikute pahameel ning süüdistused selle kohta, et tegu on kõigest "poliitilise trikiga", mida linn ei suuda endale lubada.

Kolm aastat hiljem on Savisaare kontol korruptsioonisüüdistused, ent linn ei ole tasuta ühistranspordist veel loobunud. Tallinna kinnitusel võidab linn sellest 20 miljonit eurot aastas.

Alates sellest, kui Ühiskaart kasutusele võeti, on end Tallinnasse sisse kirjutatud 25 000 inimest, ent Guardiani sõnul on pealinna kasvav rahvaarv ka see, kus peitub tasuta ühistranspordi suurim probleem: Tallinna linnaeelarve kasvab teiste, väiksemate omavalitsuste arvelt.

Tasuta ühistranspordi plaani analüüsinud Hollandi teadlane Dr Oded Cats ütleb, et maksude laekumisi vaadates ei ole raske aru saada, miks näevad valitsus ja Tallinna linnapea tasuta ühistranspordi kasu erinevalt.

Positiivne mõju puudub

Dr Cats toob välja, et kui ühistransporti kasutavate inimeste arv on Tallinnas küll 8 protsendi võrra tõusnud, on samas oluliselt pikenenud ka autos veedetud aja pikkus - koguni 31 protsendi võrra.

Tema sõnul võiks Tallinn rohkem võita hoopis sellest, kui tõstetaks parkimistasusid ja teisi autoga sõitmise kulutusi, et muuta autosõit oluliselt kallimaks kui ühistransport.

Cats ütleb, et lisaks sellele, et tasuta sõidu õigus ei ole suurendanud ühistranspordi osakaalu linna liikluses, ei ole Ühiskaart avaldanud ka positiivset mõju seal, kus alguses lubati - töötute ja madala sissetulekuga inimeste elujärjes.

Cats toob välja ka, et tasuta ühistransport võib vähendada teenusesse tehtud investeeringute hulka. "Majanduslike raskuste korral võivad ühistransporti tehtud investeeringud olla üks esimese kohti, mille arvelt eelarvet kärbitakse," ütles ta.