“Saan aru, et seis on teiega nüüd niimoodi, et te olete ikkagi ametlik presidendikandidaat. Teile kogunenud üheksakümmend häält on valimiskomisjonile edasi antud ja ta olete ametlikult selles positsioonis? Mida see üheksakümmned häält tähendab? Miks neid nii ootamatult palju sinna palju kokku tuli?” ei andnud Reikop juba intervjuu esimestel minutitel Kaljulaidile armu. “See tähendab seda, et mis puudutab allkirjade andmist, siis nii nagu vanematekogu kolmapäeval ütles, tuleb neid vähemalt viiest fraktsioonist,” seletas Kaljulaid lühidalt.

“Nii nad tulid, aga kas nad ka ikka hääletavad nii nagu nad lubasid? Olete selle kohta mingisuguseid jutte kuulnud või mitte?” urgitses Reikop edasi. Kaljulaid ütles, et mingeid jutte tema kuulnud pole, tema usaldab vanematekogu ja praegu ta selle kõigega oma pead ei vaeva. “Kuulge, aga mina olen kuulnud — nad räägivad, et nad ei ole üldse kindlad…aga poliitikud räägivad igasugust juttu, te vist ei ole poliitik?” küsis Reikop. “Ei ole jah, aga peale mõne üksiku asja ei ole siin maailmas sada protsenti kindel ju mitte miski?” vastas Kaljulaid äärmiselt diplomaatiliselt.

“Kuulge, miks EKRE teid ei toeta?” kiusas Reikop edasi. “Seda on nad ju ise öelnud, et meie jutuajamine oli meeldiv, aga meie vaadetes oli olulisi lahknevusi,” vastas Kaljulaid. “Aga kas te olete ka EKRE president tulevikus?” ei olnud saatejuht vastusega rahul. “Jah. Siin ei saa olla niimoodi, et mina otsustan, milliste riigikogus esindatud jõududega ma suhtlen, sest see otsus on ikkagi valija teha,” ütles Kaljulaid.

Ilmselt mäletame me kõik veel Marko Reikopi värvikaid usutlusi Siim Kallase ja Mart Helmega, kus telemees suutis tipp-poliitikutel otse-eetris kopsu üle maksa ajada. Erinevalt Kallasest ja Helmest suutis Kersti Kaljulaid aga Reikopi teravate pihtide vahel suhteliseks rahulikuks jääda ning see ei jäänud märkamata ka kurikuulsal saatejuhil: “Kuulge, aga ma vaatan, et te räägite vähem kui alguses? Te olete rohkem hakanud sõnu valima kui varem — kas see võimalik presidendiks saamise taak paneb teid rohkem oma sõnade peale mõtlema?”

“Kas te mõtlete täna võrreldes kolmapäevaga?” kortsutas Kaljulaid kulmu. “Mitte isegi seda. Te olete tegelikult meedias väga palju esinenud, te ei ole nüüd nii tundmatu, kui püütakse siin näidata. Kas te tunnete end natukene solvununa ka, et rõhutatakse, et mitte keegi teid ei tea?" ei saanud Reikop rahu. “Vaadake, ma ei ole pildil, selles just asi ongi — Kuku raadio ei näita kahjuks pilti,” muigas Kaljulaid. Reikopi aga selline vastus ei rahuldanud ning mees üritas Kaljulaidist vägisi emotsioone välja tirida: “Kas see kuidagi pahandab teid ka? Või üllatab või solvab?” Kaljulaid sõnas, et kui inimesed nii tunnevad, on tegemist probleemiga ja sellega tuleb tegeleda.

Järjest rahutumaks muutunud Reikop pöördus tagasi eelmise küsimuse juurde: “Olete hakanud rohkem sõnu valima kui enne?”. “Ma arvan, et ma täna räägin üsna lühidalt, sest mul on lihtsalt hääl väsinud,” lausus Kaljulaid enda kaitseks.

Kuna aga seitse minutit eetriaega jäi veel täita, ei lasknud Reikop naist oma teravate pihtide vahelt lahti. “Kontrollikoda…,” ohkas ta ja jätkas hapu ilmega: “Kõik teavad, et te seal müttastite 12 aastat…Kuulge, see tundub kohutavalt igav töö! Ma ei tea, mis te seal teete, mida te seal kontrollite, aga ma kujutan ette, et te loete pakkide viisi mingit paberit ja see ei ole selline kriminull — te peate tähelepanuga lugema ja sealt võimalikke eksimusi ja vigu leidma nagu ma aru saan — on see midagi sellist?”. "Vähe sellest, ma olen ka toimetanud aastaid pakkide viisi paberit, sest Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne on mitusada lehekülge pikk," muigas Eesti riigipeaks kandideeriv naisterahvas.

"Kas see kohutavalt igav ei ole? Kuidas te viitsite seda teha? Mis seal põnevat on?" puuris Reikop. Kaljulaid lükkas mehe eelarvamused ümber, sest just auditit tehes ja leide analüüsides saab tema sõnul inimene aru, mida võiks teha teistmoodi. “Ja siis sa lähed Euroopa Parlamenti ja räägid seal, mida võiks teha teistmoodi ja siis sa vaidled Euroopa Komisjoni volinikega ning mõnikord saavutad sa ka edu," seletas ta.

"Ma ei taha teid süüdistada selles, et te hästi palju palka saite, see on väga tore ja palju palka ongi tore saada — teie sissetulek oli umbes 20 000 eurot või rohkem — aga kuidas teile meeldib raha kulutada? Südametunnistuse piinadeta? Kui jätta kõrvale, et teil on lapsed ja kodu, sellised elementaarsed asjad, siis kuidas teile enda jaoks meeldib raha kulutada?" suundus Reikop Kaljulaidi rahakoti kallale. "Kui inimesel on palju lapsi, siis ta ei kuluta raha mitte kunagi nii, et ta ei mõtleks. Sa mõtled alati selle peale, et äkki on kellelgi neist mingil hetkel abi vaja," hiilis Kaljulaid küsimusest kõrvale ning jäi koheselt ka vahele. "Aga see ei olnud küsimus! Ma küsisin, kuidas teile meeldib raha kulutada?" põrutas Reikop. "Mulle meeldibki raha koguda," vastas Kaljulaid lihtsalt.

"Et te ei kulutagi eriti?" oli Reikop imestunud. Kersti ei soostunud ütlema, kui palju raha tal täpsemalt tallele on pandud, ent meediast on läbi käinud mõned tema investeeringud — kolm korterit ja kaks maja. “Need on tehtud just selle mõttega, et minu lastel oleks ka põhjust jääda Eestisse elama. Ma olen kogu aeg salaja unistanud, et nad kõik neli jäävad Eestisse elama," seletas ta.

"Miks te just Mustamäele olete korterid ostnud? Miks selline kummaline valik?" uuris Reikop lõpetuseks. "Ma olen tegelikult ise ka seal koolis käinud ja üles kasvanud ning osad neist siiski jäävad sinna Tallinna Tehnikaülikooli kanti, kuigi jah, see on juriidiliselt Mustamäe," põhjendas Kaljulaid.