VTA kohtleb Eesti ja välismaiseid toidulisandeid väga erinevalt

Eesti tootja toidulisandile tehakse ranget kontrolli, välismaiste puhul piirdutakse paari dokumendiga.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) lasi väävelhapet sisaldava Cellfoodi küsimusi esitamata turule. Alles pärast Tartu ülikooli analüüsi ning ajakirjanduse ja ministri survet hakkas amet tehtud viga parandama ja tellis Cellfoodile analüüsi. Nagu selgub, ongi solksegude turule sattumise oht kõige suurem just imporditud toidulisandite puhul, sest VTA kohtleb Eestis toodetud ja imporditud toidulisandeid väga erinevalt.

USA-s valmistatud Cellfood jõudis Eesti turule ülilihtsalt: VTA-le tuli esitada ainult üks blankett ja etiketi näidis. Blanketil nõutakse ainult tootja ja päritolumaa nimetamist ning etiketile tuleb kirja panna, mida toode sisaldab. Ühtegi dokumenti toote koostise tõendamiseks esitada ei tule. Sel moel jõudiski turule toidulisand, mis sildil väidab üht (vetikad ja seleen määramatus kontsentratsioonis), aga tegelikult sisaldab teist: väävelhapet ja kraanivett.