Näiteks tuleb jalgratturitele nõue vähendada kiirust sõidutee ületamisel. Taolise mitmeti mõistetavusega on seni toimunud palju liiklusohtlikke olukordi ja ka õnnetusi, teatas majandusministeerium.

Ohutuse tõstmiseks tuuakse liikluseeskirjas selgemalt välja nõue, et ülekäigurajale sõites või ülekäigul peab jalgrattur või tasakaaluliikuri juht sõitma jalakäija tavakiirusega.

Varasemalt tekkis olukordi, kus jalgrattur, nähes lähenevat autot, lisas kiirust sõidutee ületamiseks. See sundis autojuhte äkkpidurdusteks või möödapõigetele, mis pani ohtu nii ratturid kui ka autojuhid. Kiiruse alandamisega on kõikidel juhtidel rohkem aega ja võimalusi veenduda oma manöövrite ohutuses.

Parempöörde sooritamise korras tuleb väike muutus

Samuti muutub eeskirjades selgemaks autojuhtidel ühissõiduki raja kasutamine parempöördeks.

Varasem sõnastus jättis võimaluse parempöörde tegemiseks tavareast üle bussiraja, kuid muudatuste kohaselt tohib sellises olukorras parempöörde teha vaid ühissõidukirajalt. Kehtima jääb nõue, et bussirajale tohib minna vaid vahetult enne pöörde tegemist.

Täpsustused tehakse ka erinevate sõiduvahendite liikluseeskirjadesse, et vältida mitmeti mõistetavust. Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita ainult jalgrattarajal, jalgrattateel või sõidutee paremas ääres.

Tasakaaluliikur läheb Euroopa eeskirjade kohaselt liikumise abivahendi alla, mistõttu tohib sellega sõita ainult kõnniteel, jalg- ja jalgrattateel. Kolme- ja neljarattalise mopeediga tohib sõita ainult sõiduteel, mis tähendab, et neljarattalised mopeedautod jalgrattateel sõita enam ei tohi.

Kaob ära ka algaja juhi tunnusmärgi nn „rohelise vahtralehe“ kasutamise nõue. Enam ei kohustu autojuhid kasutama kaks aastat pärast esmaste juhilubade saamist algaja juhi tunnust. Soovi korral alustavast juhist märku anda, jääb siiski vahtralehe kasutamine võimalikuks.

Koolituste kvaliteedi paranemise tulemusena ei nähta algaja juhi tunnusmärgil teisi juhte hoiatavat eesmärki. Algajale juhile kehtiv kiiruspiirang sõita 110 km/h kiirusega alas sõita 90 km/h säilib.

Registreerimisnumbrit saab hakata valima

Täpsustatakse ka liikumispuudega või pimeda inimese transportimiseks parkimiskaardi kasutamise korda, millega püütakse vähendada invaparkimiskaardi väärkasutamist. Seaduse uus sõnastus lubab parkimiskohta ja -kaarti kasutada ainult vahetult liikumispuudega inimese transportimiseks.

Sellega välistatakse võimalused tõlgendamiseks, et autojuht läheb liikumispuudega või pimedale inimesele näiteks toitu või ravimeid ostma, mida tihti on invaparkimiskohtade hõivamisel põhjenduseks toodud.

Ettepanekute kohaselt võimaldatakse edaspidi valida omanikul sõiduki registreerimisnumbri kombinatsioon. Maanteeameti e-teeninduse kaudu on sõiduki omanikul võimalus valida Maanteeametis olemasolevate registreerimismärkide seeria hulgast meelepärase kombinatsiooniga numbrimärk ning tellida see sobivasse liiklusregistri büroosse.

Eelnõu muudatustega soovitakse vähendada paberimajandust, loobudes mootorsõidukijuhi juhendaja või õpetaja tunnistuse paberil väljastamisest. Edaspidi tõendataks juhendamise või õpetamise õigust liiklusregistri andmete alusel, mistõttu puudub vajadus füüsilise tunnistuse väljastamiseks ja kaasaskandmiseks.

Praegu ei ole veel teada, kui kaua kooskõlastusring kestab ja muudatused valitsuselt heakskiidu saavad. Seega praegu eelkirjeldatud muudatused veel ei kehti.