Kaljurand: Prantsuse riik teadis algusest peale nelja Eesti kodaniku asukohti, meie teadsime vaid kahe haavatu kohta
Kaljuranna sõnul on hukkunute ja vigastatute sugulased palunud, et riik ei räägiks ei nende isikutest, vigastustest ega muudest asjaoludest.
Ta ütles, et kolm Eesti elanikku on praegu haiglaravil ja nende seisundit rohkem ei kommenteerita. "Eestisse saab nad tuua kohe, kui see on võimalik, selleks vajalik Prantsuse ja meie meditsiiniasutuste koostöö," ütles Kaljurand. Kaks haavtud kodanikest on eestlased, kolmas on Eesti resident Vene Föderatsioonist.
Lähedastele ja vigastatutele osutatakse konsulaarabi, Kaljuranna kinnitusel on abi täpselt selline, nagu parajasti vaja. Algul aidati kohapeal suhelda ametivõimudega, sest kõik eestlased ei räägi prantsuse keelt. Seejärel selgus, et vaja on ka psühholoogilist abi, mida algul samuti organiseeris välisministeerium, nüüd on see aga üle antud sotsiaalministeeriumile. Samuti aidatakse nii kindlustuse olemasolu ja tingimuste väljaselgitamisel kui ka vajadusel, näiteks kindlustuse puudumise korral, nii haavatute kui surnute toimetamisel Eestisse.
Pidevat infopuudust põhjendas välisminister sellega, et ministeerium ei saa spekuleerida nii isiklike teemadega ning tohib edastada ainult ametlikku infot ja seda esmalt kannatanute lähedastele. Kaljuranna sõnul võis selle tõttu kohati jääda mulje, nagu välisministeeriumil puuduks info või nad ei taha seda jagada, kui tegelikult jälgiti lihtsalt reegeleid.
Kaljurand kinnitas ka seda, et praeguseks on välisministeeriumil teada kõigi Nice'is rünnaku ajal viibinud eestlaste asukoht.
Välisminister ütles ka, et Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kinnitas üksmeelselt, et terrorismi vastu tuleb võidelda. Eesti järgmine samm selles vallas on abistada Iraagi relvajõude väljaõppe ja nõustamisega. Ta rõhutas, et oluline on koostöö mitte ainult Euroopa Liidu siseselt vaid ka teiste riikidega.
