Ajaleht nendib, et Venemaa ja NATO vahelises vastasseisus käib eskaleerumine ning Läänemere piirkond on kiiresti muutunud tuumariikide võimaliku konflikti püssirohutünniks. Vastuseks Vene sammudele plaanib NATO reedesel tippkohtumisel teatada nelja alalise pataljoni toomisest Balti riikidesse ja Poolasse.

„Juba praegu kohtuvad Lääne ja Vene sõjalennukid Läänemere taevas praktiliselt iga päev,“ kirjutab leht. „Rünnak Balti riikide vastu põhjustaks globaalselt märksa suuremat ohtu kui Vene interventsioon Ukrainas, kuna USA ja teised NATO liikmed on lubanud piirkonda pärast Eesti, Läti ja Leedu liitumist kaitsta. Lisahirmu tekitab, et Vene juhid räägivad nüüd juba regulaarselt valmisolekust tuumarelvi kasutada.“

Ajakirjanik käis vaatamas tänavu Võrus korraldatud õppuseid, kus eestlased koos liitlasüksustega linnalahingut harjutasid. „Sõit mööda Balti riike laseb näha pidevat sõjaväelist askeldamist,“ kirjutab ta. „Öösiti looklevad hämaratel teedel kaitsevärvi sõidukikolonnid. Soomukid seisavad põldude kõrval. Belgia, Briti ja Hispaania hävitajad mürisevad taevas. Enne Krimmi annekteerimist oli Balti riikides soomuki nägemine haruldane sündmus. Nüüd on neid kõikjal, toimub pidev sõjaliste manöövrite ja roteerumiste tsükkel.“

Kaitseminister Hannes Hanso märkis ajakirjanikule, et Eesti ei soovi uut külma sõda, ent Venemaa agressiivsele käitumisele oleks vastutustundetu mitte reageerida. Lehe sõnul on oht ühendanud ka Eesti poliitilised jõud. „Viis või kuus aastat tagasi oleks meil olnud selles osas vaidlusi,“ ütles Hanso ulatuslike sõjaliste õppuste korraldamise kohta. „Putin on meie parim värbaja.“

Autor käis ka Narvas ja märkis, et selle elanikud ei ilmuta erilist lojaalsust Venemaa suhtes. Linna teed on korras, palka ning pensione makstakse Eesti standardite järgi, mitte langenud väärtusega rublades. „Narvalased armastavad Putinit, aga see armastus on platooniline, nad ei taha teda siia,“ ütles Narvskaja Gazeta toimetaja Sergei Stepanov.