Kaitseväe luureülem: Venemaa formeeris Lääne ringkonnas tankiarmee
Täna avalikustatud kaitseväe aastaraamatus kirjutab kaitseväe luurekeskuse ülem kolonelleitnant Kaupo Rosin, kuidas Venemaa on tugevdanud oma vägesid Lääne kaitseringkonnas, formeerides seal 1. tankiarmee ning paigutades Peterburi lähistele kaugulatusega õhutõrjesüsteemid S-400.
„1. tankiarmee on ründeoperatsioonide läbiviimiseks mõeldud väekoondisega, mille loomine ja paigutus iseloomustab Venemaa kõrgema juhtkonna julgeolekukäsitlust,“ kirjutab kolonelleitnant Rosin.
Üldiselt on Venemaa eri põhjustel pidanud oma suurt ümberrelvastumisprogrammi esialgu plaanituga võrreldes korrigeerima. „Senine ametlik eesmärk on olnud 70-protsendilise uue või moderniseeritud tehnika-relvastuse osakaalu saavutamine 2020. aastaks,“ kirjutab Rosin. „Kuid Ukraina ja Lääne poolt Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid, pingestunud eelarveolukord ja tehnoloogilised raskused sundisid varasemaid plaane mõnevõrra siiski korrigeerima.“
Näiteks lükati edasi kolme seni plaanis olnud Grigorovitš-klassi fregati ning kolme Gorškov-klassi fregati ehitus, kuna nendele alustele mõeldud jõuseadmete importimine osutus sanktsioonide tõttu keerukaks. „Õhuvägi saab selle kümnendi vältel vaid 12 uue põlvkonna hävituslennukit T-50 ehk PAK FA-d algselt planeeritud 60 masina asemel,“ kirjutab luurekeskuse ülem.
Sellele vaatamata olid sõjalised kulutused Venemaale siiski endiselt prioriteet. Föderaaleelarve esialgses verisoonis eraldati sõjalisteks kulutusteks umbes 3,3 triljonit rubla ehk pea kolmandiku enam kui 2014. aastal. Mainitud summat aasta esimestel kuudel küll kärbiti, kuid kui teisi valdkondi tabas 10% kärbe, siis sõjalisi kulutusi vähendati vaid viis protsenti.
„Lahinguvõime siiski jätkuvalt kasvas, sest puudujäägid uue relvastuse väljatöötamise, tootmise ja kasutuselevõtu osas kompenseeritakse moderniseerimise ja parendatud relvade tootmisega,“ mainis kolonelleitnant Rosin.
