Põhjus, miks Eesti toidupoed võivad peagi hakata uksi sulgema

Pea pooled Suurbritannia elanikest teevad toidukaupade ostud veebipoodides. Üks kümnest britist teeb seda aga regulaarselt. Suurbritannias on toitu saanud veebist osta juba viis aastat, Eestis on äri alles hoogu võtmas. Arengud Suurbritannias võivad aga näidata, kuhu jõuame Eestis e-poodide võidukäiguga.

Müük on muudkui kasvamas. Eelmisel aastal tõusis online-toidupoodide müügikäive 13 protsenti ning aastaks 2020 eeldatakse tänasega võrreldes kuni 73-protsendilist kasvu, vahendab väljaanne The Mirror.

Suurbritannias on online-toidupoodlemine moodustamas koguni kuut protsenti toidupoodide kogukäibes. Selline hüpe on toimunud kõigest viie aastaga. Veel 2010. aastal moodustasid e-supermarketitest toidukaupade ostud 3 protsenti kõigist toidukauba ostudest.

Noorte tarbimisharjumused ennustavad tõenäolise tuleviku

Minteli turuanalüüsi raporti kohaselt on eriti populaarseks muutunud toidu veebist ostmine noorema generatsiooni seas vanuses 25-34 eluaastat. Mida aeg edasi, seda tõenäolisem on, et tänased noored on tulevikus toidupoodide sulgemise peamine põhjus.

Üleüldises plaanis on aga näha, et tervelt kolmandik britte šoppab veebipoodides rohkem, kui aasta tagasi. Inimesed on hakanud veebipoodide mugavusteenuses nägema ajavõitu, kuna kaup komplekteeritakse sinu eest ning sellele ei pea ise järgi minema.

E-toidupoed on tulevik

Kuus kümnest ütleb aga, et online-toidupoed aitavad ka raha säästa

Kuus kümnest ütleb aga, et online-toidupoed aitavad ka raha säästa, kuna neid kasutades on kuludest algusest peale hea ülevaade ning ei teki ahvatlusi virtuaalsesse toidukorvi asju tõsta nii nagu tekiks reaalses toidupoes.

Trendil on aga ka oma varjukülg ja koht, mis vajab suuremat läbimõtlemist ning arengut. See puudutab just toidu komplekteerimist ja inimesteni toimetamist. Varem viidatud uuringus üks kümnest kliendist on veebipoodide kasutamist vähendanud või sootuks nendega lõpparve teinud, kuna kohale toimetatud kaup on olnud ebakvaliteetne.

Uuringu kohaselt kukuvad kauba kohale toimetajad läbi just värske ja vähesäiliva kauba transportimisega. Eriti puudutab see puu- ja juurvilju, piimatooteid ja teisi kiiresti riknevaid kaupu.

Siiski - harjumusel on tugev jõud

Samas näitab uuring, et ka teatud konservatiivsus on tavapoodide suunas olemas. Neljandik brittidest ei ole kunagi veebipoest toitu ostnud ega kavatse seda ka teha.

See number kasvab aga aina suuremaks, mida vanemalt tarbijalt e-toidupoe kohta arvamust küsida.

38 protsenti üle 55-aastastest eelistavad toidukäru lükata päris poodide riiulite vahel ning valida kaupa oma käe järgi.

Minteli analüütik Nick Carrolli selgitusel ongi see peamine põhjus, mis võib e-toidupoodide võimalikule võidukäigule tagasilöögi anda. „Tarbijal puudub kontroll värskete toidu- ja joogikaupade valiku üle, see tehakse tema eest ning taolisi kaupu on äärmiselt keeruline ka kohale viia."

Kuigi paljud poed pakuvad ka Suurbritannias nn värskuse garantiid (ka meil Eestis teeb seda näiteks Rimi - toim.), ei ole see siiski piisav ega asenda oma käega valimise võlu.

Eestis on arengud veel lapsekingades

Kuigi Maxima, Selver ja piiratud mahus ka Prisma on avanud e-poed ja Coop Eesti kavatseb seda peagi teha, peavad poeketid e-kaubandust praegu veel väikeseks äriks, millel on kõrged logistikakulud, kirjutas mõni aeg tagasi Tallinna linnavalitsuse infokandja Pealinn.

"Me ei võta e-kaubandust niiöelda eraldi ettevõttena nii Eestis kui ka Baltimaades tervikuna. Selleks on lihtne põhjus: turg on liiga väike," ütles Maxima Eesti tegevjuht Vygintas Šapokas. Tema sõnul annab mujal maailmas e-kaubanduse käive kogu kaubandusest 3–5 protsenti, kuid nende e-kaupluse käive Eestis võrdub ühe XXX kaupluse päevakäibega, vahendas BNS Äripäeva.

Suur äri see (Selveri e-pood) veel ei ole. Lähima viie aasta areng on aga kindlasti suur, sest tegemist on tõusuga nullist

Kristi Lomp, Selveri juhataja

Selveri juhataja Kristi Lomp ütles lehele, et praeguseks on Selveri e-pood tegutsenud viis kuud ning need on olnud huvitavad ja edukad, kuid suur äri see veel ei ole. "Lähima viie aasta areng on kindlasti suur, sest tegemist on tõusuga nullist," ütles Lomp. Ta lisas, et kindlasti ei ole see kahjumlik äri, kuid sealt ei teeni ka suurt raha.

Lomp lisas, et kui seda teenust pakkuda, siis logistika on ja jääb probleemiks, sest marginaalid on toidukaubanduses madalad. "Väike äri, mis ei konkureeri tavakaubandusega," märkis Lomp.

Samas plaanib sel kevadel e-poe avada Coop Eesti. "Me oleme üsna lõpusirgel e-poega, praegu tehakse veel viimased täiendused ja parandused," märkis Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihand. "Kohe hakkavad suuremad testid, aprilli keskel tuleme e-poega välja."

Vihandi sõnul lähevad nemad kindlasti e-kaubanduse äriga linnast välja. "Me oleme ajalooliselt ja turuosa mõistes Tallinnas nõrgemad kui kusagil mujal," põhjendas Vihand. "Tallinnas saame katsed ära teha ja lähima aasta jooksul läheme Tallinnast välja."

Vihandi sõnul on internetist ostjate peamine hirm petta saada, et nad ei saa seda kaupa, mida tahavad, või piisavalt hea kvaliteedi või hinnaga. "Kui ühel hetkel suudetakse need mured ära lahendada, toimub ka väike buum e-kaubanduse kasutamises."

Seevastu Rimi Eesti Foodi tegevjuht Anders Torelli sõnul käib neil Rootsis e-äri juba kaks aastat. Torelli sõnul ei ole nad Eesti e-kaubandusse sisenenud, sest õige mudeli leidmine on olnud keeruline. "Me töötame selle kallal, ja see on äriotsus, kas me liitume sellega või mitte," märkis Torell.

"Me ei oota ainult premium-kliente, kui me hakkame sellega tegelema. See aga eeldab juba mõttemaailma muutmist ja klientide suhtumise muutumist. Peame leidma lahenduse, kuidas jõuda kõikide klientideni," lisas ta.