Samuti külastab Ieva Ilves siis Põltsamaal asuvat SOS Lasteküla. Põltsamaa ühisgümnaasiumis tuleb loeng ning külalise huvi korral ollakse talle valmis kooli rohkem tutvustama.

“Mul on hea meel, et meie vastu huvi tuntakse,” märkis Arula. “Me õpetame ikkagi maailma üht perspektiivikaimat ala.”

Küberkaitse tõi kool tunniplaani sügisest ning on täna Baltimaade ainus gümnaasium, kus sellist õppeainet omandada saab. Direktori sõnul võivad nad olla vabalt ainsad maailmas, sest seni pole kuulda olnud, et keegi kuskil gümnaasiumitasemel küberkaitset õpetaks.

Tema sõnul on tegemist ka üsna kuluka ettevõtmisega, sest teooria viiakse kohe praktikasse. On vaja arvuteid, mida lahti võtta ja kokku panna ning näiteks praegu ehitavad õpilased juba droone.

Uus aine äratas ka Reutersi tähelepanu, kes sellest uudisklipi tegi. “Seda hinnatakse kõikjal peale Eesti,” märkis Arula, viidates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kus otsustati, et Põltsamaa ühisgümnaasium ei vaja kiiret internetti ega esitlusvahendeid. “Eks see on karistus selle eest, et me pole oma gümnaasiumiosa kinni pannud, kus õpib praegu paarsada õpilast,” nentis Arula. Linna abiga saadi kaablid siiski maasse ja täna on koolil kiire internet olemas.

“Täna tundub küll nii, et õpilaste endi huvi on väga suur ja järgmisel aastal tekib juba küberkaitse õppimiseks konkurents, piiramatul arvul meil kohti pole just seepärast, et kulud on seal üsna suured,” lausus direktor. Ta ütles, et rõõm Ieva Ilvese külaskäigust on suur, sest mine tea, ehk saab siit alguse Läti-Eesti koostöö ja mõnigi uus areng.

Kuidas kool küberkaitseni jõudis ja selle tunniplaani sai?

Põltsamaa ühisgümnaasium otsustas 2014. aasta sügisel kooli õppekavasse lisada infotehnoloogia õppesuuna, sest tehnoloogiline kirjaoskus muutub aina olulisemaks ning kool on otsustanud anda oma panus õpilaste ettevalmistamiseks elus, mis kulgeb kõrgtehnoloogilises maailmas, selgitas kooli projektijuht Annika Kallasmaa kohalikus lehes Vali Uudised.

Aasta eest toimunud arutelul osalesid ka Jõgevamaa kaitseliitlased ning arutelu käigus leiti, et riigikaitse õpetuse ühe osana võiks käsitleda ka küberkaitset.

Õppealajuhataja Tiia Mikson osales Eesti NATO Ühingu kevadkoolis “Hästi turvatud kooliarvutist Euroopa digikoostööni” ja tegi ühingu esimehele ettepaneku küberkaitsealaseks koostööks, mis leidis soodsa vastuvõtu.

Algas hoogne töö ja ainekava esialgse versiooni koostamine ning Mikson kaasas tööprotsessi TÜ arvutiinstituudi doktorandid. Töörühma kuulusid lisaks oma kooli töötajatele Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik ja haridusnõunik, samuti Kaitseliidu küberkaitseüksuse Jõgeva maleva ja Eesti NATO ühingu spetsialistid.

Tulemusena oli eelmise aasta 1. september märgiline kogu Eesti hariduselus: üldhariduskoolis hakati õpetama pilootprojektina süvendatult riigikaitset ja Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitsesuunal alustas õppimist 18 õpilast.

Õpilased saavad algteadmised küberkaitse olemusest ja liikidest eesmärgiga panna alus Eesti küberkaitse põhimõtete mõistmisele, et olla valmis vajadusel Eestit kaitsta.