Mihkel Raud oli umbes kahe või kolme aasta vanusena aknast välja astumas, kuid tema elu päästis venna Reinu kiire reaktsioon ning terav taip. "Ma näitan sulle parem ühte autot," oli kümneaastane Rein Mihklile öelnud, mistõttu Mihkel aknalt ümber pööras.

TLÜ kultuuriajaloo professor Marek Tamm hindab Rein Raua juures tema võimekust ühendada akadeemiline ning loominguline pool. "Neid isiksusi, kes ühendavad akadeemilise ja loomingulise poole, ei ole mitte ainult Eestis vähe, vaid ka tegelikult maailmas," leidis Tamm.

"Aga mis muudab ta eriti unikaalseks, on lisaks see, et ta on ka administratiivselt võimekas. Sisuliselt on ta Eestis üles ehitanud kaks ülikooli," tunnustas Tamm Rein Raua tööd Eesti Humanitaarinstituudi ja Tallinna Ülikooliga.

Eesti Päevalehe ajakirjanik Teele Tammeoru sõnul iseloomustavad Rein Rauda kirjeldanud inimesed teda kui tohutu vaimse jõuga intelligenti.

"Neid tekste lugedes on selge, et tema sotsiaalne närv on väga terav ja ta kirjutab oma tekste väga arusaadavalt, lihtsalt – öeldakse ka, et mitte lihtsustatult. Ja need lähevad otse kümnesse. "Moraalsed värdjad" [Rein Raua sõnad poliitikakriitilises artiklis "Back in the USSR"] kui sõnapaar on siiski hoolikalt valitud asi ja see, et see ikkagi liikvele on jäänud, on siiski väga oluline asi. Igaühe sõnad ei jää niimoodi liikvele," selgitas Tammeorg.

Marek Tamm hindab samuti Raua ühiskonnatunnetust. "Isiksusena on ta muidugi väga terava sotsiaalse närviga ideeline inimene, kes mõnikord võtab oma ideid tegelikkuse pähe, mis annabki nendele ideedele väga suure mõjuvõimu," sõnas Tamm. "Siin samas Tallinna Ülikoolis, kus me oleme, me näeme iga nurga taga Rein Raua kehastunud ideid ja sellisel kujul on tema mõju, tema jälg Eesti ühiskonnas, kultuuris, teaduses täiesti uskumatult suur, eriti arvestades, et tegemist ei ole ju vanainimesega."

#mojukad2015