Ligi 300 000-eurone Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all. Riik peab selle kapriisse iluduse eest heaperemehelikult hoolt kandma, milleks kulub tuhandeid eurosid. Ainuüksi hooldustele ja aku vahetusele on kulunud ligi 5000 eurot ning lähiajal tuleb politseil oma eelarvest välja käia üle 7000 euro auto garantii pikendamiseks.

Auto omanik Henry Kallas (26) sööstis oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autodega rambivalgusesse mõne aasta eest. Lamborghini, Aston Martin, Ferrari olid vaid mõned edevad masinad, mille rooli ta Tallinna auklikel tänavatel keeras. Ta elas Tornimäe pilvelõhkuja katusekorteris ja esitles end rahvusvahelise kaliibriga äritegelase ning metseenina.

Aga tema superrikkuse päritolu pani kukalt sügama.

Soomes kuritegu aegus

Kallas oli seotud kahtlase Soome SMS-laenuäriga, millega tema firmad teenisid lühikese ajaga (aastatel 2011-2012) ligi 2,5 miljonit eurot.

Eesti ja Soome võimud võtsid Kallase pihtide vahele. Soome tarbijad kurtsid agaralt “tekstiviestihuijause” üle, kuna laenuandjatel (Europankki, Hetivippi, Mobiilivippi jt) puudusid vajalikud tegevusload.

Lisaks illegaalsele laenuärile esitati mehele kahtlustus ka rahapesus. 2013.aastal arestiti Eestis tema firmade varad.

Pärast seda on pealtnäha viks ja viisakas Kallas üliosava venitamis- ja väsitamistaktikaga võimud justkui oma pilli järgi tantsima pannud.

“Kahtlustatav on viimasel ajal valmistanud meile peavalu,” tunnistab riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Kallase paturegistris käsitletakse kahte tegu – väidetavalt ebaseaduslik laenuäri ja sellega teenitud rahade “pesemine” – eraldi.

Soomes lendas süüdistus illegaalses laenuäris õhku, sest tänavu suvel kuritegu aegus.

Kallasele saadeti küll Soomest kohtukutse, kuid see ei jõudnud temani ühegi tema ametliku Eesti aadressi kaudu. Samas kinnitas mees korduvalt prokuröridele, et on alati kättesaadav ja teeb enda poolt kõik asja kiireks lahendamiseks.

Asi läks isegi nii koomiliseks, et tänavu suvel oli Kallas keskkriminaalpolitseis ühes ruumis koos uurijaga. Uurija ulatas Kallasele Soome kohtukutse: palun, võta vastu.

Kuid Kallas ei võtnud seda vastu, leides et ulatajal “puudub pädevus” sellist kutset anda – Eesti uurija pole ju mingi kohtu käskjalg, kes dokumentide kättetoimetamisega tegeleb!
Aston Martiniga läks asi nii kurioosseks, et ühel hetkel ei tunnistanud keegi seda omaks ning prokurör soovis selle “orvuna” riigi tuludesse võtta

“Sellist trikki pole minu praktikas keegi varem teinud. Sellel puudub loogiline ja mõistlik seletus,” ütleb Evestus. Kallasega kokkupuutunud kirjeldavad noort meest meeldiva ja toredana. Uurijale on ta väitnud, et loeb vabal ajal hobi korras Riigikohtu lahendeid. Teisisõnu, ta on õigusasjades keskmisest nutikam valgekrae.

Ka varade ja raha liigutamises oma firmade vahel ja igasugustes “äriregistri-mängudes” on Kallas kõva käsi. Laenuäri varjatud külje ilmsiks tulekul kahtlustas riigiprokuratuur, et mees kavatseb Eestist lahkuda ning alustada uut elu Ameerikas. Sinna püüdis Kallas prokuratuuri andmetel toimetada ka oma vara: näiteks korraldas kahe sõiduki Eesti registrist kustutamise ning USAsse saatmise.

2013.aastal arestiti kolm tema firmadega seotud luksusautot, hulk kinnisvara (sh Tornimäe korter) ning kuuekohaline summa sularaha.

Sõidukitest kaks - BMW X5 ja Aston Martin Rapide (viimase väärtus üle 100 000 euro) – on tänaseks aresti alt vabastatud. Nende puhul vaieldi kuni Riigikohtuni, millisele Kallasega seotud firmale nad tegelikult kuuluvad ehk kellelt neid üldse saab arestida. BMWd rentis üks Kallase firma teiselt. Aston Martini müüs üks Kallase firma teisele nädal enne arestimist.

BMW vabastati lõpuks seetõttu, et ta oli soetatud enne kurikuulsat äri Soomes.

Aston Martini osas läks asi nii kurioosseks, et ühel hetkel ei tunnistanud keegi seda omaks ning prokurör soovis selle “orvuna” riigi tuludesse võtta. Alles siis ärkas üks jagunemise teel tekkinud Kallase firma: auto kuulub mulle!

Kallas pole võtnud süüd ebaseaduslikus laenuäris ja rahapesus grammivõrragi omaks. Kuid prokurör Evestus kinnitab, et noormees pole oma varanduse päritolu kohta ka sisulisi ütlusi ega ammendavaid selgitusi andnud.

On tavapärane, et kui Kallas nõuab mõne temaga seotud firma vara aresti alt vabastamist, palub prokurör tõestada selle vara legaalset päritolu. Seepeale väljandab Kallas, et tõestaks küll hea meelega, kuid on kahjuks vahepeal kaotanud ametliku seoses firmaga. Ta on kahjuks firma juhatusest äsja välja arvatud ja seega “eikeegi”.

Endiselt müüb Kallas 1,2 miljoniga oma Tornimäe korterit. Seegi oli vahepeal aresti all kuid suudeti sealt advokaat Jaak Siimu abil kohtu kaudu välja võluda.

Ettevõtet, mille kaudu Soomest 2,5 miljonit Eestisse tuli, ei eksisteeri enam ammu.

Ent Kallase kalleim sõiduk, uuena enam kui 300 000 eurot maksev Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat aresti all. Riik peab selle kapriisse iluduse eest heaperemehelikult hoolt kandma, milleks kulub tuhandeid eurosid. Ainuüksi hooldustele ja aku vahetusele on kulunud ligi 5000 eurot ning lähiajal tuleb politseil oma eelarvest välja käia üle 7000 euro auto garantii pikendamiseks.

Mida teha Lamborghiniga?

Lamborghini Aventador golden

Haruldase Lamborghini soetas Kallas ühe enda kontrollitava Küprose firma kaudu 2012.aasta suvel. Aasta hiljem see arestiti (ja on politsei andmetel seni kalleim Eestis aresti alla võetud sõiduk) ja hoiustati politsei garaažis Koplis.

Kallas käis isiklikult kontrollimas, kas tema neljarattaline kaunitar ikka saab sellise kohtlemise osaliseks, mida väärib ja vajab. Ja selgus, et ei saa! Omanik palus auto eelmisel aastal viia politseigaraažist Lamborghini esindusse Mustamäe teel. Seal seisab see firma Auto100 hoole all nüüd juba üle aasta ning politsei on hoiukuludena kandnud ligi 2000 eurot.

Evestuse sõnul on seisva Lamborghini ülalpidamiskulud nii suured, et kaalutud on isegi auto müüki omaniku loata. Sellisel juhul paigutatakse müügist saadav raha riigi deposiiti, kust Kallas selle kohtuvõidu korral kätte saab.

“Huvitav, mis mängu ta kohtus mängib? Üks valgekrae võib viisaka olemisega kohtus palju ära teha,” mõtiskleb Evestus.Prokurör

Evestus pole nõus Kallase asjal niisama soikuda laskma, olgugi et Soomes kukkus süüdistus kokku ja Kallase Lamborghini kapriisid nõuavad politsei eelarvest raha.

Sügisel liigub Kallase laenuäri toimik Soomest Eestisse ning prokurör Evestus otsustab, kas anda Kallas "teisel katsel" kohtu alla Eestis.

Markantseks teeb olukora riigiprokuratuuri jaoks see, et Kallast rahapesus süüdistades tuleks tõendada tema osalus väidetavas kuriteos, mis pandi toime naaberriigis ja naaberriigi seadusi eirates.

Evestus kinnitab, et ehkki Soomes langes põhisüüdistus (ehk illegaalne laenuäri) aegumise tõttu ära, ei takista see selle äriga teenitud miljonite luhvitamist Eestis käsitlemast võimaliku rahapesuna.

Ka kohtukutse eest ära jooksmine võib Kallasele siinpool lahte mitte nii võidukalt lõppeda. Tahtlikule kõrvalehoidmisele võib järgneda sundtoomine, tagaotsitavaks kuulutamine, viimaks koguni kohtumõistmine tagaselja. Nagu mõisteti kohut näiteks afgaanist piimakunni Yaqub Haidari üle.

"Sellest kohtuasjast võib kujuneda huvitav väljakutse," ütleb Evestus.

Henry Kallas: menetlus on tekitanud põhjendamatut mainekahju

Toivo Tänavsuu

Advokaat Jaak Siimu vahendusel Ekspressile saadetud kommentaaris (täispikkuses loetav Ekspressi veebis) kinnitab Henry Kallas, et Soomes krediiti väljastanud firmad ei ole teadlikult ühegi seaduse vastu eksinud.

"Etteheidetava süüteo (s.o registreeringuta krediidi andmine) aegumine ei ole kuidagi seotud kohtukutse kättetoimetamatusega. Kriminaalmenetluse aluseks olevatest sündmustest on tänaseks möödunud neli aastat. Nii Soome uurimisasutus kui ka prokuratuur on teadlikud, et süüteo aegumistähtaeg on kaks aastat. Antud asjaolule juhtis Soomes menetletavas kriminaalasjas minu kaitsjaks olev Kai Kotiranta tähelepanu juba möödunud aastal, mistõttu on aegumistähtaeg möödunud minu käitumisest sõltumatult, olles eelnimetatud õiguskaitseorganite poolse tegevuse ja tegevusetuse tagajärjeks.

Vastab tõele, et kohtukutse kättetoimetamiseks on ette nähtud kindel protseduur, mis tagab menetlusosalistele seadusest tulenevad õigused. Põhiseadusest tuletatav seadusliku aluse põhimõte näeb ette, et õigusriigis teostatakse avalikku võimu seadusest tuleneva õigusnormi alusel. Menetlusosaliste korduvad püüded dokumentide saamiseks on olnud seniajani edutud.

Vastavasisuline palve on minu kaitsja Kai Kotiranta poolt esitatud vähem kui kuu aega tagasi, seda nii Soome uurimisasutusele, prokuratuurile kui kohtule muuhulgas kõikide minu kontaktandmetega - seniajani ei ole minu ega kaitsja poole kirjalikult ega suuliselt pöördutud ning seejuures ei ole selgitatud milline objektiivne asjaolu takistab dokumentide kättetoimetamist edastatud kontaktidel. Rõhutan, et krediiti väljastanud äriühingud ei ole teadlikult ühegi seaduse vastu eksinud.

Kõnesolev menetlus on võtnud minu elust pea neli aastat, mõjunud emotsionaalselt rusuvalt nii mulle kui ka mu lähedastele, tervisele ning tekitanud rahalise kahju kõrval ka põhjendamatut mainekahju. Seda ei ole võimalik hüvitada. Ootan aga ära edasise menetluse käigu ja lähtun sellest."

Lugu ilmus 12.augustil 2015

"Etteheidetava süüteo (s.o registreeringuta krediidi andmine) aegumine ei ole kuidagi seotud kohtukutse kättetoimetamatusega. Kriminaalmenetluse aluseks olevatest sündmustest on tänaseks möödunud neli aastat. Nii Soome uurimisasutus kui ka prokuratuur on teadlikud, et süüteo aegumistähtaeg on kaks aastat. Antud asjaolule juhtis Soomes menetletavas kriminaalasjas minu kaitsjaks olev Kai Kotiranta tähelepanu juba möödunud aastal, mistõttu on aegumistähtaeg möödunud minu käitumisest sõltumatult, olles eelnimetatud õiguskaitseorganite poolse tegevuse ja tegevusetuse tagajärjeks.
Vastab tõele, et kohtukutse kättetoimetamiseks on ette nähtud kindel protseduur, mis tagab menetlusosalistele seadusest tulenevad õigused. Põhiseadusest tuletatav seadusliku aluse põhimõte näeb ette, et õigusriigis teostatakse avalikku võimu seadusest tuleneva õigusnormi alusel. Menetlusosaliste korduvad püüded dokumentide saamiseks on olnud seniajani edutud. Vastavasisuline palve on minu kaitsja Kai Kotiranta poolt esitatud vähem kui kuu aega tagasi, seda nii Soome uurimisasutusele, prokuratuurile kui kohtule muuhulgas kõikide minu kontaktandmetega - seniajani ei ole minu ega kaitsja poole kirjalikult ega suuliselt pöördutud ning seejuures ei ole selgitatud milline objektiivne asjaolu takistab dokumentide kättetoimetamist edastatud kontaktidel. Rõhutan, et krediiti väljastanud äriühingud ei ole teadlikult ühegi seaduse vastu eksinud.
Kõnesolev menetlus on võtnud minu elust pea neli aastat, mõjunud emotsionaalselt rusuvalt nii mulle kui ka mu lähedastele, tervisele ning tekitanud rahalise kahju kõrval ka põhjendamatut mainekahju. Seda ei ole võimalik hüvitada. Ootan aga ära edasise menetluse käigu ja lähtun sellest."