HEA IDEE: Laudamüüridest uhke väliköök
Kõik algas sellest, et häärberi kõrval asus lagunenud laut, millega polnud enam midagi peale hakata.
“Esialgu ei olnudki kindlat plaani, mida lauda asemele teha. Eesmärk oli vabaneda vanast sarast, mis rikkus hoovi välimust,“ tunnistab perenaine Terje.
Esimeses järjekorras lammutati lauda palkosa. Seejärel parandati vundament ja paigati maakivimüüri.
Aastaid varem oli pere õuealal vooderdanud ühe künkanõlva maakivimüüriga. Selle võimsa müüri sisse ehitati siis suitsuahi, väike pliit ning tehti ka paar kaarjat orva, kuhu toit asetada ja küttepuud valmis tuua. Seda rajatist soojendab kevadel kõige eredam päike. Ja sageli algab grillihooaeg juba aprillis, kui künkad on osaliselt veel lume all.
Kui ilmataat aga halvas tujus oli, polnud kellelgi mõnus lageda taeva all grillida ega süüa.
“Suvel küttis päike kivimüüri liigagi palavaks – kui õhtupoolikul grillima hakkasime, õhkus kividest ikka nii palju sooja, et nõrke või palavuse kätte ära,” räägib Terje.
Nii tuligi ajal, mil endise laudahoone ülesehituseks palgimaterjal koguti, mõte ehitada sinna uus korralik väliköök. Jahimehest peremees kohendas poole uusehitisest endale liha- ja nahatöötlemiseks. See osa majast jääb plekk-katuse alla, on hästi maskuliinne ja askeetlik.
Raskeid puidust välisuksi ehivad nägusad sepistatud hinged, käepide ja hiiglasliku võtmega avatav lukk.
Jahedust hoidvate kivimüüride ja valatud põrandaga ruumis on kõik tehtud selleks, et jahisaagi jagamine oleks lihtne. Pärast liharaiumist koonduvad jahimehed välikööki.
Väliköögil on valgust läbi laskev kihtplastist katus, palkseinad on kolmest küljest vaadetele avatud. “Suvel ei taha ju keegi pimedas toas olla,” ütleb Terje.
Söömise ajal saab nautida kaunist vaadet alla orgu, kus on järve mõõtu tiik. Isegi vihmapiisad ei häiri kedagi, kenasti on näha, kuidas nad katusele kukuvad.
“Kui väliköök valmis sai, hakkasime igal õhtul siin sööma,” märgib perenaine. “Oleme siin isegi jõuluõhtuid veetnud.”
Isegi kui õues on jahe, pole väliköögis olijatel külm. Kui kaminasse tuli teha, läheb varsti soojaks. Peremees, kes paljude ehitustöödega ise hakkama saab, kutsus pliidi ja kamina ehitamise juurde appi parimad kohalikud meistrid. Kõik küttekehad tõmbavad hästi ja on nägusad. Vana ahju uks päästeti vanarauaks viimsest ning sätiti kaminasuu ehteks. Teised kamina ja pliidikubu metallist kaunistused, aga ka ahjuroobi, pliidiraua ja kubu selle kohale tegi sepp Raivo Pauskar firmast Nõuni Metall.
Et ei peaks nõudega pidevalt elumaja ja väliköögi vahet jooksma, koliti välikööki Terje vanaema puhvetkapp. Selle kapi oli Põlulas elanud vanaemale teinud naabrimees, kes elu jooksul jõudis oma küla kõikidesse kodudesse kapid meisterdada.
Mõnusas ja õhurikkas väliköögis meeldib viibida ka peretütarde sõpradele, siin on korraldatud peo- ja klassiõhtuid ning peremehe jahiseltskonna koosviibimisi.
“Tegelikult nad helistavad mulle juba metsast, kui looma kätte saavad. Mina panen kohe pliidi ja kamina küdema, et soe oleks. Siis teevad mehed oma jahisaagist ise süüa – küpsetavad väliköögis kaminatulel või praevad pliidil. Mina keedan ainult kartulid juurde,” vahendab Terje. Kui söök valmis, on meestel mõnus toidulauas jahimuljeid jagada. Kes väga ära väsib, saab pööningukorrusele pikali visata. Seal on koguni kaks tuba vooditega.
