Kuigi uks ei sulgunud täielikult, said poisi näpud tugevasti muljuda. Mustamäe traumapunktis pandi tema käsi kipsi kümneks päevaks.

"Lotte maja uks oli juba järgmisel hommikul eemaldatud," ütleb vigastada saanud poisi isa, pidades süüdlaseks mängumaja konstruktsiooni.

Ent Lottemaa on teisel seisukohal. Lasteala projektijuht Margit Toodu kirjutas poisi vanematele, et tegu on pigem ema-isa süüga: "Tagamaks lastele ohutus Turismimessil osalemisel ... on kõik lastealal viibivad alaealised isikud perekonnaseadusest tulenevalt lapsevanemate­ või neid saatvate täiskasvanute vastutusel. Täiendav sellekohane informatsioon oli esitatud ka lasteala sissepääsude juures."

Kui perepea seda ei mõistnud ning kaebusega ehitusjärelevalveni jõudis, kuulis ta sealtki, et ei "Lottemaa lasteala ja sinna paigaldatud atraktsioonid ei ole ehitusseaduse mõistes ehitised ega ehitise osad, kuna need pole aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud".

"Sellest tulenevalt puudub TJA-l järelevalve pädevus ning kõnealustele objektidele ei laiene ehitusseaduses kehtestatud nõuded avalikus kasutuses olevatele ehitistele,“ selgitas pereisale ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuuling.

Ekspressiga rääkides kinnitas Lottemaa turundusjuht Jorgen Sumin, et atraktsioon vastas mänguväljakutele kohaldatud standarditele. Kuigi Lottemaal on olemas õnnetusjuhtumi- ja vastutuskindlustus, pole – "ptüi-ptüi-ptüi!" – kunagi leidnud aset midagi laste kergetest kukkumistest ja kriimustamisest tõsisemat, mis kindlustuste käikulaskmist nõudnud oleks.

Nördinud isa kaebas ka politseisse, et Lottemaa töötaja (kostüümis jänes Albert) surus hooletuse tõttu kinni atraktsiooni ukse, veendumata ohutuses. Politsei jättis kriminaalmenetluse alustamata, sest tegemist ei olnud tahtliku kehalise väärkohtlemisega ega raske tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest. Küll aga sai pere soovituse pöörduda tsiviilhagiga Harju Maakohtusse.