Meiegi lõpetasime purjekasõidud ja läksime kaldale, et peomeeleolust osa saada. Avavideos on veel viimane pilk droonilt merele enne karnevalimöllu sukeldumist.

Enamus kohalikest võtab karnevali väga tõsiselt ja kostüümid on neil valmistatud igaks päevaks erinevad. Pidustused kestavad neli päeva, mille jooksul põhiliselt esinevad erinevad trummibändid ja tantsijad.

Rongkäigust võib osa võtta nii kohalik kui ka turist. Loomulikult pead sa kandma selle päeva jaoks vastavat kostüümi.

Esimesel päeval jälgisime karnevalimöllu Saint-Pierre´i väikelinnas, sest igas külas või linnas toimub oma tants ja trall. Esimesel päeval riietuvad mehed naisteks ja vastupidi, teisel päeval kantakse pidžaamasid, kolmandal kannavad kõik musta ja punast. See on saatana päev. Viimasel päeval aga riietutakse üleni valgesse, sest see on ka lõpupäev, millal põletatakse karnevali vaim.

Enamus pidustusi algavad kella kolmest päeval ja kestavad kuni hilisõhtuni, kuid näiteks pidžaamapäeval kestavad sündmused hilisiõhtuni ja hakkavad uuesti pihta kell 5 varahommikul.

Sõbrad prantslased, kes elavad siin juba paar aastat, võtavad karnevali sama tõsiselt kui oma sünnipäeva. Valmistatakse juba nädal aega ette, ehk siis puhatakse võimalikult palju, et ööd ja päevad karnevalil vastu pidada. Karnevali ajal loomulikult keegi tööd ei tee, enamus poode ja restorane on suletud.

Kõige suurema karnevalielamuse saime me pealinnast, kuhu tuldi kokku, et punast ja musta kanda. Kogu rahval on vaid üks eesmärk: kaasa elada rongkäigule ja sellest ka osa võtta.

Kui päeval marsivad rongkäigulised rahulikult ja kaasa lauldes, siis õhtu ja pimeda saabudes muutuvad rütmid aina kiiremaks ja umbes kella seitsme ajal õhtul võib juha näha, kuidas terve rongkäik jookseb koos, mitte ei marsi.

Mõnes külas jagatakse suuretst autodest rahvale ka tasuta rummi.