Tuule suund on nord-ost
Manage silme ette koordinaatteljestik, mida mõnikord erakonnadki kasutavad poliitilise maastiku kaardistamiseks. Olgu horisontaalteljel küsimus, mil määral riik peaks sekkuma majandusse (ümberjagamine, maksud, riigikapitalism, toetused jne). Ja vertikaalteljel küsimus, mil määral riik peaks sekkuma isikuvabadustesse (kooseluseadus, keelepoliitika, sõnavabadus, uimasti- ja alkoholipoliitika jne).
Erakondi nendele telgedele paigutades selgub lihtne tõde. Kõik on läinud kirdesse. Sinna on läinud värskelt tekkinud erakonnad. Isegi Reformierakond, vanasti vapralt vastassuunas marssinud partei, pole aastatega kaotanud oma teravat haistmismeelt ja asub samuti kirdes. Nagu miski tugev magnet oleks korraga kõigi kompassid segi ajanud.
Üks põhjus on ilmselt Ukraina sõda, mis tekitas suure nõudluse “palju riiki, palju Eestit” lubavate poliitikute järele ja kahtlustava pilgu võimalike hübriidvaenlaste suhtes. Teisalt on ilmselt nakatavad Euroopa mõjud – immigratsioon, rahatrükk ning paljud muud teemad.
Kui tuule suund on nord-ost, siis nüüd on minu kord, kallid poliithuvilised, teha tormi teie südames. Kui ka sinu poliitilised vaated on kirdes, siis palju õnne kandidaatide eristamisel ja sobivaima leidmisel. Kui su vaated asuvad mujal, on variante mitu: leida halbadest kõige vähem halb, tegeleda taktikalise valimisega – otsime IRList kõige vähem isikuvabadusi ohustava kandidaadi, hääletame kellegi Reformierakonnas kindlalt Sutropist ette, toetame Keskerakonnas demokraatia sõprusrühma saadikuid, valime sotse, sest seal on enim naiskandidaate ja unustame neil valimistel kõik muud kriteeriumid, või midagi sarnast.
Või hoopis: ärme osale valimistel!
Mina soovitan seekord viimast. Lihtne on öelda, et kui olemasolev valik ei rahulda, tule ja tee ise paremini. Aga kõigil meil pole seda marssalikepikest põues. Kui öeldakse, et iga hääl loeb, siis järelikult loeb ka iga andmata jäänud hääl. Just andmata häältest saavad lähiaastail julgustust need, kes oleksid valmis valimistel pakkuma alternatiivi kirdekursile. Nii tänaste erakondade sees järgmisi programme koostades kui ka võimalike uute tulijate seas.
Küsitluste kohaselt ei oska 30 protsenti vastajaist öelda oma eelistust. Ajame selle näitaja suuremaks ja anname signaali, kellele tarvis! Kui erakonnad pakuvad vähe valikuruumi, pole mingit kohustust valima minna. Uskuge mind: isegi kui mõni erakond saab neil valimistel mõne hääle rohkem või vähem, ei muutu Eesti poliitikas järgmise nelja aasta jooksul suurt midagi võrreldes eelmise nelja aastaga. Ehk on nelja aasta pärast valikuid rohkem, ka teistes ilmakaartes peale kirde.
