Eestlaste jõulud välismaal: Jõulukaunistused Inglismaa kodudes — mida rohkem, seda uhkem
Inglased tähistavad jõule 25. detsembril. 24. detsembril veedetakse aega sõpradega väljas pidutsedes, kirikus käijad käivad jõuluöömissal, või tehakse mõlemat.
Jõulupäeva traditsioonid on eestlaste omadest mõnevõrra erinevad. Jõuluvana tuleb 24. detsembri öösel läbi korstna ja jätab kingid kuuse alla. Ööseks jäetakse laua peale jõulupõder Rudolfile porgandit ja jõuluvanale klaas piima ning küpsist. Lapsed ärkavad 25. detsembri hommikul väga vara — on kingituste avamise aeg. Suurematel laste jõuluüritustel käib ka jõuluvana ja kingid saab ilma salmideta.
Päkapikusussid täidetakse ainult ühe korra — 25. detsembril. Christel viis oma koju Inglismaale suure õhinaga kaasa siiski kodumaise traditsiooni ja päkapikk käib iga päev — kas oli seda ikka vaja!
Puuvõõriku (mistletoe) all suudlemine peaks tegema viljakaks ja terveks. Oksake riputatakse ukse kohale ja seal all käiakse musitamas.
Christmas crackers ehk jõuluküpsised — tuutu, mis kaunistab lauda ja mida tõmmatakse mõlemalt poolt korraga ja teeb siis pauku. Seal sees on värviline pabermüts, nalja- ja nipsasjakesed. Paberile kirjutatud naljad loetakse üksteisele ette.
Suur jōulusöömaaeg perega on seal pigem lõunasöök. Muidugi on inglastele päeva oluliseks osaks kuninganna kõne.
Jõulukraami võib hakata leidma poodidest juba septembrikuust, jõulumuusikat õnneks ei kuule enne novembrit, kuid kokkuvõttes kestab jõuludeks valmistumine väga pikka aega.
Kuuse või paljudel juhtudel kuused tuuakse tuppa detsembri algul ja kindlasti on eelistatud tehiskuusk. Kuusk on alati kirev ja tuledes, mis pannakse akna alla — kas lihtsalt näitamiseks või naabri kuusega võrdlemiseks.
Kõige uhkem on see, kui kuusk on mitme akna all ja kuused on erinevalt kaunistatud. Christel ostis oma esimese tehiskuuse alles nüüd ja põhjus lihtne — need on lihtsalt niivõrd kaunid ja saab igal aastal sama kuuske kasutada.
Sel aastal on paljudes avalikes kohtades lihtsalt ehtimata kuused, kuid palju on ka värvilisi: musta, lillat, valget jne. Jõulukaunistuste trendidest rääkides nimetab Christel sel aastal Skandinaavia stiili ja folgi mõjusid.
Jõulukaarte saadetakse ja jagatakse omavahel ikka veel palju, et nendega saab terve maja ära kaunistada. Kaartide jaoks müüakse eraldi hoidjaid ja aluseid, mida seinale voi uksele riputada.
Kodu ehtimisel kasutatakse ka palju taimi ja põõsaid. Kõige olulisem on holly ehk astelpajupõõsas, mida kasutatakse pärgades, vanikutest, aga ka koogi kaunistamistel, motiivina kampsunitel, pakkepaberil, kaartidel jne. Holly on igal pool — ilma selleta pole pühi. Christel korjas endale kimbu värskeid astelpajupõõsaoksi metsa alt.
Dekoreerimisel kasutatakse veel puuvilla, käbisid, kuuseoksi jne — need seotakse kimpu või tehakse muu seade. Väga oluline aksessuaar on kard. Seda riputatakse igale poole kuhu võimalik — vaid fantaasial on siin piirid.
Kodu kaunistamine on Inglismaal nii seest kui ka väljast väga oluline ja seda tehakse ikka südamega. Ainult lumi on puudu… Kui Eestis on kasvõi natukenegi lund, siis piisab tagasihoidlikumast kaunistusest, siis vihmasel Inglismaal kuluvad kohati üle pakutud säravad kaunistused igati ära — pime aeg valgemaks! Tulukesed kuusel, vanikutel, pärgadel — pimedal ajal teistmoodi ette ei kujutakski.
Merry Christmas!
