See muudab niigi plahvatusliku olukorra Läänemere taevas kordades ohtlikumaks.

Tähelepanuväärne on Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkovi kommentaar. Ta lükkas ümber Rootsi kaitsejõudude väite, et Vene sõjalennuk sattus Rootsi õhuruumis reisilennukile ohtlikult lähedale. „Kaugus Kopenhaagenist õhku tõusnud reisilennuki lennurajast oli üle 70 kilomeetri,“ ütles kindralmajor Konašenkov. Tõepoolest, seal see lennuk PIDI olema, ent tegelikult oli ta kummaliselt liikudes kaldunud ettenähtud marsruudist kaugele eemale.

Vene lendurite pummeldamises pole midagi uut. 2008. ja 2011. aastal toimusid Venemaal just sel põhjusel rängad paljude inimohvritega lennuõnnetused.

Eestis oli Vene lendurite viinalembesus teada-tuntud juba Nõukogude ajal. Näiteks aprillis 1977 põrkas sõjaväe transpordilennuk AN-26 vastu Moe piiritusevabriku korstent ning kõik 21 pardal olnut hukkusid. Ametlikult oli selle Eesti ajaloo ohvriterikkaima lennuõnnetuse põhjuseks halb ilm, ent avalik saladus oli see, et lennuki pardal võeti viina.