Eestis saavad naised umbes 25-30% vähem palka. Kas teie olete oma tööelus kunagi tundnud, et naiseks olemine on kuidagi takistus või miinus?
Ausalt öeldes ei ole.
Kas Eestis on mingi grupp kelle puhul te ütleksite, et nemad on kindlasti diskrimineeritud?
Juristina oleksin sõnade valikul ettevaatlik, sest diskrimineerimisel on oma kindel juriidiline sisu. Neid, kellel on Eesti ühiskonnas raskem, kellesse suhtutakse halvemini või kellel on raskem leida tunnustust, siis loomulikult on need inimesed olemas. Praegu näiteks aktuaalne teema – tõsise liikumispuudega inimesed. Meenub ka hiljutine vaidlus seksuaalvähemuste osas.
Meenub teile viimase 10-15 aasta puhul meenub mõni kaasus, kus Eestis oleks pidanud mõne asja panema rahvahääletusele. Euroopa Liiduga ühinemine muidugi oli, aga veel?
Teist sellise kaaluga küsimust minu arvates pole olnud.
Üleeelmine õiguskantsler Allar Jõks on öelnud, et õiguskantsleri koht on väga eriline, sest õiguskantsler koostab ise oma agendat, et õiguskantsler tegeleb sellega mis teda ise huvitab.
Mingis osas on see ilmselt nii. Samas, laias laastus on õiguskantsleril kaks ülesannet: olla ombudsman ehk põhiõiguste kaitse valvaja. Teine ülesanne on põhiseaduse järelevalve. Küsimus on aga tõesti selles, milliseid valdkondi õiguskantsler eelistab. Selge on see, et ta kõikide valdkondadega ei jõua tegelda.