Juhtkri: Tulekahju korral kasutage astmeid?
IRL pakub maksuvabastust neile, kes teenivad kuni 500 eurot, ning madalamat maksukoormust kõigile, kes teenivad kuni 846 eurot. Võit kuni 69 eurot kuus.
Sotsiaaldemokraadid pakuvad miinimumpalga tõstmist 355 eurolt 800 eurole. Võit kuni 336 eurot kuus, kui sa täna oled miinimumpalga peal. Või kaotad kõik, kui su miinimumpalka maksev tööandja ei suuda uue miinimumpalga tingimustes elus püsida.
Reformierakond lubab tulumaksuvaba miinimumi tõstmist kõigile tänaselt 154 eurolt 300 eurole ja sotsiaalmaksu alandamist 2% võrra – võit umbes 30 eurot kuus, pluss veel midagi, kui tööandja sotsiaalmaksult saadud võitu töövõtjaga jagab. Ehk – kui sa teenid rohkem kui umbes 800 eurot, siis Reformiga võidad enim.
Keskerakond on jäänud veel ebamääraseks, aga jutt käib endiselt astmelisest tulumaksust, küllap pakub lihtsalt teised kamaluga üle.
Nagu näha, käib üksteise ülepakkumine keskmisest palgast allpool olevate tööjõumaksude kategoorias. Seda saadab jutt palgavaesusest – Eesti probleem on, et tööl käivad inimesed ei teeni piisavalt, et normaalselt ära elada. Niisiis peaksid ettepanekud pakkuma lahendust küsimusele, kuidas aidata kaasa palkade tõusule.
Sotsid teevad asja endale lihtsamaks – riik ei peagi eriti midagi tegema, mujalt eelarve katteallikaid otsima või avalikke teenuseid kärpima, ettevõtjad tõstavad ise, oma rahast, palkasid. Ning on siis sunnitud otsima suurema lisandväärtusega tegutsemisvaldkondi, uusi turgusid, innovatiivsemaid tooteid – et lisakulud katta. Teoorias ilus.
IRL ja Reform teevad asja ettevõtjatele lihtsamaks – ettevõtja ei pea eriti midagi tegema, töövõtjate sissetulekud lihtsalt tõusevad. Ettevõtjatele muutub üldine maksukoormus madalamaks, tänu millele eelistatakse just Eestis rohkem (madalapalgalisi) töökohti luua, ja inimestel on rohkem raha käes, et siinsete ettevõtete tooteid osta. Pole ka paha.
Neid ettepanekuid ühendab suund progressiivsema maksusüsteemi ja võrdsemate sissetulekute poole. Vähem proportsionaalse, rohkem astmelise süsteemi poole.
Valikust on karjuvalt puudu regressiivsed maksuettepanekud – mida rohkem inimeste palka tõstad, seda vähem (proportsionaalselt) makse maksad. Sotsiaalmaksule lae seadmine oleks olnud selline lubadus. Avalikud teenused maksavad valdavalt ühepalju, kasutab seda rikas või vaene – ja jõukamad kipuvad kasutama neid ka teistest vähem. Kui eesmärk on aidata ettevõtjatel liikuda kõrgemapalgaliste töökohtade, kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse poole, siis need oleks selgelt efektiivsemad meetmed kui seni välja pakutud. Nimetagem neid näiteks astmelise süsteemi asemel liftiks.
