Rannakülaromantika Puise Nina talust
Puise nina kaugele merre ulatuv neemeots tekitab tunde, et siit lõpebki maa ja nüüd saab minna üksnes tagasi või otse merre. Kõige mõistlikum oleks aga aeg veidi maha võtta ning hästi sobib selleks Kogre kõrts.
Ehkki kõrts ei paku iga päev mitmekesist menüüd ega ole kellast kellani avatud, lubab selle perenaine Leili Jõgisoo, et tühja kõhuga ei pea ka juhuslikud tulijad jääma: “Seitsme kala suppi ja karaskit ikka leidub,” kinnitab ta.
Tööjaotus talus ongi selline, et Indrek käib merel, tegeleb talu ehitamise, arendamise ja masinatöödega, teeb turistidele paadisõite; naine ja tütred tegutsevad kohvikus, võtavad turiste vastu, hoolitsevad koduümbruse ja lammaste eest. “Meile piisab, et talu annab perele võimaluse ära elada ja meile armsat paika paremaks muuta,” arvab pererahvas.
Paik lapsepõlvemailt
Leili ettevõtlikkus sai tuule tiibadesse pisitasa. “Esimest korda pakkusin küla jaaniõhtul inimestele meie õuel võileiba ja kohvi. See tuli nii lihtsalt ja loomulikult välja, et edaspidi hakati siin käima ja uurima, kas kohvik ikka veel töötab,” meenutab Leili.
Ettevõtja okkaline tee
Kõik praeguseks päris edukaks saanud talud võivad rääkida loo neist kõige karmimatest aastatest, mil ellujäämise eest tuli päev-päevalt võidelda.
Seda võitlust ei saanud ette võtta paljaste kätega ja Leili otsustas kõigepealt oma teadmisi täiendada. Ta läbis järjepanu projektijuhtimise, arengukava koostamise, toiduhügieeni, raamatupidamise, loodusturismi, lamba- ja kitsekasvatajate, kokkade ning pagarite koolituse. Selle kõige peale ei saanud tulemata jääda Läänemaa aasta õppija tiitel 2008.
Saadud teadmiste varal sai hakata fondidest raha taotlema ja oma ideid ellu viima. “Mõni võib arvata, et see oleks nagu maast leitud raha. Tegelikult tuleb selle saamiseks väga palju vaeva näha ja minu jaoks on eurorahal lausa veremaitse küljes,” tõdeb Leili.
Töö ja pinge oli tohutu. Rabandus sundis lõpuks Leilit puhkama ja edaspidi ennast säästvamalt tegutsema.
Indrek hakkas umbes samal ajal koos mõttekaaslastega edendama rannakalurite ühingut, sest rannakalurite amet oli välja suremas, noored mehed küladest lahkunud ja oma rannast merel käimine haruldaseks jäämas.
“Mõtlesime kohalike kalurite ja vallavalitsusega oma vajadused ning võimalused läbi ja hakkasime samm-sammult seda teostama,” jutustab Indrek.
2011. aastaks oli Puise sadamasse investeeritud üle 442 000 euro Euroopa kalandusfondi rannakalanduse programmi ja 160 000 eurot valla raha. Sadama haldajaks ja majandajaks jäi Puise külaselts, ning kümmekond rannakalurit saavad siin igas mõttes kaasaegseid tingimusi nautida. Paadikohti (neid on kokku 15) jätkub oma küla meestele ja külalistelegi.
Lisaks korralikule kaitsemuulile ja kindlustatud sadamabasseinile süvendati faarvaater, tehti ujuvsillad, teed ja platsid ning seadmed kalasaagi ja võrkude maale toomiseks.
Uus elu uue sadamaga
Abi selliste äride sisseseadmiseks pakub jällegi Euroopa Liidu tegevuste mitmekesistamise meede. Uuest sadamast saab näiteks osta suitsukala või siis hoopiski minna koos kaluriga või renditud paadiga kala püüdma ja hiljem seda ise suitsutada.
Uus ja uhke sadam meelitab paatidega matkajaid siin silduma ja nii saabubki suviti hulk turiste Puisele meritsi.
Järelkasvule mõeldes korraldati koostöös mittetulundusühinguga Noored Merele koolitused. Et mereasjandus lastele võõraks ei jääks, said lapsed koos kaluritega kaasa minna püüniseid nõudma ja üldse kalameheeluga tutvuma.
Kogu pere ettevõtmine
Turismitalus on tähtis, et kõikide külalistega suhtlemiseks peab aega leidma. Selleks hooajaks said valmis külalistemaja uuendatud toad. Kokku on majas kaheksa tuba, kuid lisaks sellele saab rentida eksklusiivset saunaga linnuvaatlustorni. See asub peaaegu veepiiril ja sellise asukohavõimaluse andis linnuvaatlustornile asjaolu, et paikneb endise abihoone vundamendil. Seetõttu on hoonel ka torni kuju.
Ülemisel korrusel on seinad suures osas klaasist ja vaade merele hunnitu. See on vaade, mille pärast tasub kohale sõita kas või Austraaliast, Eestist rääkimata.
Puise nina talu retsept
Seitsme kala supp
- värsket kala (särg, kiisk, luts, vimb, koha, ahven, haug)
- vett
- maitserohelist
- soola
- vürtse
- 4 porgandit
- 3 sibulat
- 4 kartulit
- õli
- keedetud mune
- keedetud riisi
Puhastage kalad, jätke pead ja sabad külge, kuid eemaldage kibedat maitset andvad lõpused. Valige välja kalad, millest keedate puljongi, ja need, mis jäävad supi sisse lihaks. Pange puljongikalad külma veega keema, riisuge vaht ja kurnake puljong. Seejärel lisage loorberit ja vürtsi. Lisage kuubikuteks lõigatud kartul, pannil pruunistatud porgand ja sibul. Pange ülejäänud kalad vähese veega keema, puhastage ja tükeldage need. Keetke supp valmis ja lõpuks lisage kalatükid, keedetud riis, viilutatud munad ning peale puistake maitserohelist.