19.09.1976 - 01.30
Leitnant Jafari poolt piloteeritud Iraani õhujõudude hävitaja F4 Phantom tulistab neli AIM 9 tüüpi raketti tundmatu lendava objekti suunas.
07.00
Leitnant Jafari ja lendurvaatleja vestlevad USA luure ja Savaki eriagentidega. Esialgne versioon ra kettide väljatulistamisest asen datakse pehmemaga (ettevalmistus tulistamiseks). Sellest hoolimata saab sündmus avalikkusele tun tuks «Teherani õhulahingu» nime all.
07.15
Nõukogude piirivalve kahest eral di seisvast vaatetornist Põh ja-Eesti rannikul fikseeritakse äärmiselt ebakindel visuaalne kon takt objektiga, mis liigub madalalt, rannikuga paralleelselt idast läände. Radaripilt kontakti ei kin nita. Kumbki sõdur ei ole hommikuhämaruses nähtud objekti reaalsuses kindel ega tee ettekannet. Faktid selguvad hilisemal erijuurdlusel.
u. 10
Paldiski linna elanikud Petrov ja Fetissov otsivad linna lähedal metsas seeni. Külma ja niiske ilma mõju leevendamiseks on kahe peale asunik tehtud. Hõredas metsas, linnast 3 kilomeetrit ida suunas, märkavad nad silindri kujulist metalselt helkivat objekti, mis, otsustades värskelt murtud võsa järgi, on ilmselt hiljuti met sa kukkunud. Petrov ja Fetissov ei soovi sekeldusi ja lahkuvad sündmuskohalt.
u. 17
Seni teadmata põhjustel teatavad Petrov ja Fetissov avastusest siiski ka kohaliku KGB korrapidajale vanemleitnant N-ile. Esialgu tahab viimane mehed välja visata, kuid kui need oma jutule kindlaks jäävad, reageerib torisedes vastavalt instruktsioonile.
u. 20
KGB operatiivvolinikud M ja D püüavad koos Petrovi ja Fetissoviga objekti leida. Saabuv hämarus ning P ja F-i väsimus ei soosi otsinguid, mis jäävad tule-musteta. Vihane vanemleitnant N laseb miilitsal P ja F-i kaines tus majja toimetada. Vastavalt KGB-si sese bürokraatia reeglitele sa tub sündmus «julgeolekuorga-nitele huligaansetel ajenditel teh tud valeväljakutseks» klassifitseerituna Eesti NSV KGB öö päe va sesse operatiivkokkuvõttesse, mis iga päev saadetakse Moskvasse.
20.09.1976 - u. 03.45
Operatiivkokkuvõttes sisalduva vihje tõttu «kosmoselaevale» satub see ööpäevaringselt «Teherani õhulahinguga» tegeleva KGB erigrupi uurija töölauale. Eri nevalt ameeriklastest on Nõukogude Liit end tulnukatega kohtumi seks pikka aega süs te maa tiliselt ette valmistanud. Sündmused võetakse kontrolli alla ning need hakkavad kiiresti arenema.
u. 05
Paldiski KGB ülem ning garnisoni eriosakonna ülem ärkavad ot seliini telefoni helina peale.
u. 05.30
Garnisoni ülem teatab kitsale ringile kõrgematele ohvitseridele eriolukorrast.
u. 06.45
P ja F tuuakse kainestusmajast KGB sse, lukustatakse eraldi kongidesse ja kuulatakse üle.
u. 08
Metsa läbi kammima saadetud sõdurid leiavad «eriobjekti». Sündmuskoht piiratakse sisse.
Ämari lennuväljale maanduvad kaks transpordilennukit IL76 ning üks AN22 rasketehnikaga. Nendes on Krasnojarski lähedal asuva eriinstituudi uurijad koos spetsiaalselt sellisteks juhtudeks välja töötatud varustusega. Objekt ümbritsetakse betoonist kaitse piirde ja maskeerimisvõrkudega. Uurimine näitab, et objekt peegeldab ühtlaselt laias spektris nähtavat valgust ning ümbritse vast keskkonnast mõne kraadi võr ra kõrgemat soojuskiirgust. Mingit muud elektromagnetilist või partikkelkiirgust ei täheldatud. Raadiosageduslik elektromagnetkiirgus neeldus objektis täielikult (100% stelth). Läbiva sondeerimise katsed ei andnud tulemust elektromagnetkiirguse üheski diapasoonis. Uurimine jõudis ummikseisu.
Objekti valvamine ja uurimine hakkab isegi kinnisel sõjaväeterritooriumil tasapisi liigset tähelepanu äratama ning, mis veel halvem, kõrged armeeju hid nõuavad kiireid garantiisid selle kohta, et olulise strateegilise baasi lähedal paiknev tundmatu objekt ei kujuta endast mingit ohtu. Alates 20. septembrist on Paldiski mereväebaasi tegevust julgeolekukaalutlustel niigi piiratud ning strateegilise tähtsusega laevu baasist ära viidud.
Uurimise ummikseisust väljatoomiseks pakutakse kahte lahendust. Esimene neist näeb ette objekti läbivalgustamist neutriinovooga, teine sondi sisseviimiseks vajaliku suurusega ava tegemist objekti kesta.
Kuna neutriinovoo registreerimise seadmed (mullkambrid) kaaluvad tuhandeid tonne, tähendaks esimese variandi realiseerimine objekti teisaldamist või vähemalt aastani ulatuvat ooteaega. Mõlemaga seotud riske hinnatakse liiga suureks. See tõt tu langetatakse oktoobri esimestel päevadel strateegiline otsus objekti asukoha samaks jätmise ning sondi kasutamise kohta.
Maksimaalse turvalisuse tagamiseks kaetakse objekt spetsiaalse hermeetilise kupliga. Puurimisseadet suunatakse kaug juhtimise teel. Pärast mitme te mehaaniliste instrumentide edutut katsetamist läheb 20. oktoob ri paiku käiku laserseade. Viimast lahendust loetakse mehaaniliste puuridega võrreldes riskantsemaks, kuid ajafaktor sunnib otsustama. Meetod näib toimivat.
25.10.1976
Pärast seda, kui objekti kesta on süvistatud ligikaudu 30 mm sügavune ning 2 mm läbimõõduga süvend, toimub katastroof. Äkilise ja seletamatu jõuimpulsi mõjul süüvib objekt kõvasse paekivipinnasesse (nagu näitasid hilisemad mõõtmised, umbes 25 meetri sügavusele). Lähedal asuvad seadmed hävivad. Pinnase killud ja põrutus põhjustavad kümneid kergeid traumasid ning kaks ülirasket vigastust. (Vigas tatud toimetatakse pärast esmaabi andmist viivitamatult Ämari lennuvälja kaudu Eestist välja.)
Üle maailma registreeritakse sündmus Paldiski lähedal asuva epitsentriga maavärinana.
26.10.1976
Maavärin erineb looduslikest nii võrd, et hoolimata poliitilisest riskist hakkab Soome laev (kasutades kattevarjuna Rootsiga sõl mitud radioaktiivse saastumise alase kokkuleppe nõudeid) neutraalvetes Paldiski lähedal radioaktiivsust mõõtma. Mingit radioaktiivsust, mis ületaks looduslikku fooni, ei avastata. Nõukogude seismoloogid teatavad, et «maavärina» epitsenter ei ole mitte Paldiski lähedal, nagu esialgu ekslikult arvati, vaid Osmussaare kandis. Soome ja Rootsi vastavad asutused ei ilmuta soovi vanema vennaga viimasele nii olulises küsimuses vaielda.
Kuni 1976. a lõpuni
Operatsiooni juhtkond on erinevateks stsenaariumideks suhteliselt hästi ette valmistatud. Mõne nädalaga tehakse kindlaks, et objekt on endiselt terviklik ning tema asend on püsiv. Saab ka selgeks, et uues olukorras kujutavad edasised uuringud endast aastatepikkust visa tööd.
1977–1985
Loodava uurimisasutuse katteorganisatsiooniks valitakse Paldiskis juba varem eksisteerinud all vee laevnike õppekeskuse laiendus. Selleks kuulutatakse viimane üleliidulise tähtsusega objektiks uusimate Taifuun-tüüpi tuu maallveelaevade evitamisel. Objekti kohale rajatakse 200 meetri pikkune hiiglaslik ehitis (hiljem maailmale serveeritud kui «Paldiski tuumaobjekt»), mis sisaldab UFO uurimiseks vajalikku instrumentaariumi ja turvaseadmeid. Paldiskis endas kerkib viiekorruseline peaaegu 300meetrise küljepikkusega laborite ja juhtimiskompleksi (hil jem rahva hulgas «Penta go nina» tuntuks saav) ruut. Uuri mis instituudi personal kannab maskee ringuks mereväevormi. Komp leksis on ka mõningaid tõe lisi allveelaevatrenazhööre ning nendel harjutavad kohase imago loomiseks vahel ka mõned tõe lised meremehed.
1985–1991
Perestroika ning sellega seotud avalikustamine loob täiendavaid julgeolekuprobleeme. Alates 1988. aas tast hakatakse välja töötama varuvariante juhuks, kui (esi algu veel ebatõenäoline) Balti riikide iseseisvumine siiski teoks peaks saama. Vastavalt uuele po liitikale «konkretiseeritakse» väljaim mutatavas informatsioo-nis peiteorganisatsiooni kirjeldust. «Tuumaobjekti» ajalugu viiak se tagasi 1964. aastasse. (Et see on vale, näitab veenvalt Nõu ko gude kindralstaabi salajane kaart aastast 1971, kus mingit kompleksi vaadeldaval kohal ei ole. Küll aga eksisteerib see 1987. aasta salajasel kaardil). Et iga masti uudishimutsejaid komp lek sist kindlalt eemal hoida, levitatakse tema väidetavate tuu mareaktorite ohtlikkuse kohta lausa absurdini ulatuvaid kuuldusi à la «plahvatuse korral lendavad Pakri poolsaare tükid Tallinnani».
1991 Eesti iseseis vub. Uues olu korras asub N Liidu õigus järg lane Venemaa Paldiski sala du se säilitamise nimel läbi rää ki mistesse USA valitsusega. Lepitakse kokku informatsiooni vahetamise osas. USA valitsus võ tab endale kohustuse kindlusta-da Eesti valitsuse koostöö.
1994–30.09.1995
Uurimisinstituut likvideeritakse. Kõik materjalid ja instrumendid viiakse Venemaale (saladuse säilitamiseks ka vanametall). Reaktorite maketid valatakse be-tooni. Eesti ja Põhjamaade spet sia listide lõbustamiseks eten da takse hiiglaslik tuumavarraste väl javiimise show. Tegelikult toi metati samade konteineritega Murmanski lähedalt tuumaall veelaevade kalmistult Eestisse kasutatud juhtimisvardaid ning mõned tonnid vedelat ja tahket radioaktiivset löga (et ülalmainitud spetse ka hiljem tegusatena hoida).
Praegune olukord
Tundmatu objekti maasse süüvimise koht on kaetud hiiglaslike betoonvundamentidega. Ei ole teada, kas venelastel õnnestus objekt ära viia või on ta endiselt oma asukohas, umbes 25 meetrit allpool Eestimaa pinda. Samuti ei ole täpselt teada, millist informatsiooni ligi 20 aastat väldanud uurimistöö tulemusena õnnestus saada.
Persoonid
Kõik nimed peale leitnant Jafari oma on muudetud asja osalis te ning nende perede privaatsuse ja turvalisuse huvides.
Petrov ja Fetissov surid eri aegadel enne 1985. aastat küllaltki segastel asjaoludel (uppumine talvisel kalapüügil, autoõnnetus).
Allikad ja tõendusmaterjalid
Käesoleva loo algallikad on saadud mehelt, kes identifitseerib ennast ENSV KGB endise ametnikuna.
Allikas väidab, et omab dokumente KGB arhiivist, mis käes ole vat lugu täielikult kõigis üksikasjades tõendavad.
