Magasin kogemata oma klassivennaga, kes on suhtes mu klassiõega. Mida ette võtta?

Mure:

Tere dr. Noorman
Minu mure seisneb selles, et minu ja mu endise klassivenna vahel juhtus seksuaalvahekord ühel peol. Poiss oli sel ajal veel suhtes teise tüdrukuga, kes oli samuti mu endine klassiõde. Olen üritanud selle poisiga rääkida, kuid tema ei taha vedu võtta. See poiss meeldib mulle väga, aga ma ei oska talle seda kuidagi öelda.Kui me vahekorras olime, siis polnud me kumbgi päris kained , nii et ma ei tea, mida tema mõelda võib. Lisaks sellele on endine klassiõde väga vihane meie mõlema peale ja ma lihtsalt ei tea, mida teha. Asi on üsnagi keeruline, aga äkki oskaksite mind kuidagi aidata. T., 16.

Dr Noormann:

Enamusel juhuslikest juhtumistest on elukäiku muutvad tagajärjed, mõned suuremad, teised väiksemad. Suuremad on lähedase surm, reetmine, armumine, armastuse purunemine, traagiline õnnetus. Ja kümne suurema hulka kuulub ka juhuslik seksuaalvahekord, eriti, kui see on elu esimene või esimesi. Sellega kaasnevad süümekad, lootused, pettumused, enesehaletsus, eneseväärikuse kaotamine, reetja või reedetu tunne.
Oleks sa samas situatsioonis poiss, on mehelikult kuigivõrdki ausaks käitumiseks peetud tava viia tüdrukule järgmisel hommikul lilleõis. See on vabandamise ja andeks palumise märk, kuid veel enam vihje, et ma ei suhtu sinusse juhtunu pärast halvasti ja ära ka sina minusse halvasti suhtu. Meile tänapäevases arusaadavas keeles oleks sellega öeldud, et me läksime üle piiri, kuid ma ei kasutanud sind ära.

Tüdrukul on samas situatsioonis samamoodi hoopis raskem käituda. Olgu asi detailides, kuidas oli, kuid isegi võimaliku provokatiivse käitumise juures olid sina ikkagi anduv pool, vahekorraga nõustunu. Ja see tekitab häbi- või süütunnet, hingelist segadust, nagu sinuga juhtuski.
Juhtunust üleolekut aga ka kuigivõrd ülbavat suhtumist näitaks kirjake "Sa olid võrratu, tänan sind selle öö eest". Sellega ütleksid, et ei pea ennast mitte juhuse ohvriks, vaid juhtunud olukorra peremeheks ja see võtaks poisilt ehk talle tunduva vallutaja oreooli. Kuid hingelisele suhtele see kindlasti alust ei pane.

Eks rääkima või kirju vahetama ikka peate. Ja tavaline teema sel puhul ei tohikski olla hingekraapimine, süüdistamine, halamine ja tundekinnitused, vaid täiesti reaalne: "kes me nüüd teineteisele oleme?, mida me teineteisele ja kellelegi kolmandale põhjustasime?". Selline rääkimine ei pruugi teid kokku viia, kuid vastikuse- või ebameeldivustunnet aitab leevendada küll ja julgete edaspidi teineteisel taas otsa vaadata. Ning koos peate selle koos keedetud supi ka helpima.