31.10.2007, 00:00
Kurikuulus Romeo oli koputaja?
Eesti kurikuulsaim eluaegne vang Romeo Kalda väitis kohtus, et tegi tsoonis võimudega salajast koostööd, et paljastada narkokuritegusid.;Vangimajas võib selline jutt olla eluohtlik.
REKORDPROTESTIJA: Romeo Kalda on Eesti viljakaim kohtukaebusi kirjutav vang. Ligi 50 vaidlusest on ta enamiku võitnud ning muutunud juba nii vilunuks, et esindab end kohtus tihti ise. PEETER LANGOVITS / POSTIMEES
Selle nädala hakul lükati ühe kaitsja
vahetumise tõttu edasi Eesti turvatuimaks kohtuprotsessiks nimetatud
istung, kus süüpingis on Murru vangla mitteametliku hierarhia tipus
trooninud “isakesed” (sh kolm eluaegset vangi) ja vangla endised
juhid (sh endine asedirektor). Uus katse tehakse tuleva aasta jaanuaris.
Kaitsepolitsei uuritud kriminaalasjast on seni avalikkusesse jõudnud hämmastavad väited, kuidas Murru vangivalvurid mitte ainult ei vaadanud vanglaautoriteetide korraldatud omakohtule ja pillerkaaridele läbi sõrmede, vaid aitasid neile kaasa. Selle tulemusel suri vähemalt üks vang, kelle “karistamisega” kambrikaaslased liiale läksid.
Lisaks on kõmulise kriminaalasjaga seotud veel kümmekond väiksemat kohtuvaidlust. Kõige agaram kohtuskäija on kurikuulus korterivaras ja politseinikutapja Romeo Kalda (33). Näiteks protestis mainitud kriminaalasjaga seoses toimunud kambri läbiotsimise järel Kalda nii selle, et talle samal ajal hommiku- ja lõunasööki ei pakutud, kui selle, et talle kambrist leitud mobiiltelefonide eest distsiplinaarkaristus määrati.
Nimelt leidsid kapolased 4. septembril 2006 Kalda elukambris velotrenažööri (!) seest kaks mobiiltelefoni, kaks SIM-kaarti ja akulaadija. Kalda sai keelatud esemete hoidmise eest vangla administratsioonilt karistuseks 15 päeva kartsa.
Halduskohus andis õiguse Kaldale. Kokku 16-leheküljelises otsuses, milles halduskohtunik Karin Kalmiste põhjendab, miks Murru vangla määratud karistus oli ebaseaduslik, on üks üllatav lõik. Nimelt väitis Kalda tänavu kevadel halduskohtus esinedes, et vangla ametnikud olid tema mobiiltelefonidest teadlikud. “Tehti koostööd narko-alases võitluses ja kinnipeetav ei ole selles süüdi, et koostöö oli nõuetekohaselt vormistamata,” osundab kohtuotsus Kalda tunnistust.
Seega väidab Eesti üks kurikuulsam kriminaal otsesõnu, et tegi salajast koostööd võimudega. Selline jutt võib vangide hulgas olla väga ebapopulaarne, et mitte öelda – on eluohtlik.
“Võib-olla inimene leiab, et tal ei ole midagi kaotada,” kommenteerib endine vanglajuht Gunnar Bergvald hetkel Tartu Vanglas viibiva Kalda juttu. Bergvaldi sõnul ei oleks tohtinud Kaldal telefoni olla isegi siis, kui ta oleks salajast kaastööd teinud.
Kalda avameelsus on seda ootamatum, et toosama skandaalne kohtuprotsess, kus süüpinki nühivad koos vangid ja eksvalvurid, sai alguse just sarnasest situatsioonist. Nimelt solvas staažikas vanglakunde Igor Korseikin laagri mitteametlikku kuningat Vladimir Živoluppi, süüdistades teda koostöös vangla juhtkonnaga, mis on kirjutamata seaduste järgi ülim solvang.
4. augustil 2006 karistati Korseikinit kambris nii, et ta vigastustesse suri. Uurimisel ilmnesid jahmatavad üksikasjad vangide ja vanglatöötajate sümbioosist. Kui peksukambri asukaid ähvardab karistus tapmise eest, siis pea sama suurt rolli arveteõienduses näeb prokurör samas plokis viibinud Romeo Kaldal, kes tema sõnul organiseeris “kohtuotsuse” täideviimise ning aitas hiljem selle jälgi kõrvaldada ja segada.
Nuhtlejate jultumust näitab, et “karistuse” täideviimisest mitte ainult ei raporteeritud mobiiltelefoni teel teises plokis viibivatele “isakestele”, vaid keretäie lõpuks saadeti väidetavalt ka taskutelefoniga salvestatud videojupp. Selleks kasutas Kalda just neidsamu telefone, mis kaitsepolitsei kuu aega pärast veret ööd trenažööri torudest leidis.
Juhtumit menetleva prokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul pole mingeid tõendeid, et telefonid oleksid Kalda käes olnud õigustatult. “Keegi, sh ükski ametnik, ei ole kinnitanud tema väidet. Kui tõepoolest midagi sellist oli, siis oleks see pidanud olema vormistatud ja poleks avalikkuse ette sellisel kujul tulnud,” nimetab Evestus juttu paljasõnaliseks. “Sellest kaastööst tulenevalt oleks pidanud nii mõnedki probleemid lahenema ja saama lahenduse ka mõned avastamata kuriteod. Mina tuvastasin seal vastupidist.”
Kaitsepolitsei uuritud kriminaalasjast on seni avalikkusesse jõudnud hämmastavad väited, kuidas Murru vangivalvurid mitte ainult ei vaadanud vanglaautoriteetide korraldatud omakohtule ja pillerkaaridele läbi sõrmede, vaid aitasid neile kaasa. Selle tulemusel suri vähemalt üks vang, kelle “karistamisega” kambrikaaslased liiale läksid.
Lisaks on kõmulise kriminaalasjaga seotud veel kümmekond väiksemat kohtuvaidlust. Kõige agaram kohtuskäija on kurikuulus korterivaras ja politseinikutapja Romeo Kalda (33). Näiteks protestis mainitud kriminaalasjaga seoses toimunud kambri läbiotsimise järel Kalda nii selle, et talle samal ajal hommiku- ja lõunasööki ei pakutud, kui selle, et talle kambrist leitud mobiiltelefonide eest distsiplinaarkaristus määrati.
Nimelt leidsid kapolased 4. septembril 2006 Kalda elukambris velotrenažööri (!) seest kaks mobiiltelefoni, kaks SIM-kaarti ja akulaadija. Kalda sai keelatud esemete hoidmise eest vangla administratsioonilt karistuseks 15 päeva kartsa.
Halduskohus andis õiguse Kaldale. Kokku 16-leheküljelises otsuses, milles halduskohtunik Karin Kalmiste põhjendab, miks Murru vangla määratud karistus oli ebaseaduslik, on üks üllatav lõik. Nimelt väitis Kalda tänavu kevadel halduskohtus esinedes, et vangla ametnikud olid tema mobiiltelefonidest teadlikud. “Tehti koostööd narko-alases võitluses ja kinnipeetav ei ole selles süüdi, et koostöö oli nõuetekohaselt vormistamata,” osundab kohtuotsus Kalda tunnistust.
Seega väidab Eesti üks kurikuulsam kriminaal otsesõnu, et tegi salajast koostööd võimudega. Selline jutt võib vangide hulgas olla väga ebapopulaarne, et mitte öelda – on eluohtlik.
“Võib-olla inimene leiab, et tal ei ole midagi kaotada,” kommenteerib endine vanglajuht Gunnar Bergvald hetkel Tartu Vanglas viibiva Kalda juttu. Bergvaldi sõnul ei oleks tohtinud Kaldal telefoni olla isegi siis, kui ta oleks salajast kaastööd teinud.
Kalda avameelsus on seda ootamatum, et toosama skandaalne kohtuprotsess, kus süüpinki nühivad koos vangid ja eksvalvurid, sai alguse just sarnasest situatsioonist. Nimelt solvas staažikas vanglakunde Igor Korseikin laagri mitteametlikku kuningat Vladimir Živoluppi, süüdistades teda koostöös vangla juhtkonnaga, mis on kirjutamata seaduste järgi ülim solvang.
4. augustil 2006 karistati Korseikinit kambris nii, et ta vigastustesse suri. Uurimisel ilmnesid jahmatavad üksikasjad vangide ja vanglatöötajate sümbioosist. Kui peksukambri asukaid ähvardab karistus tapmise eest, siis pea sama suurt rolli arveteõienduses näeb prokurör samas plokis viibinud Romeo Kaldal, kes tema sõnul organiseeris “kohtuotsuse” täideviimise ning aitas hiljem selle jälgi kõrvaldada ja segada.
Nuhtlejate jultumust näitab, et “karistuse” täideviimisest mitte ainult ei raporteeritud mobiiltelefoni teel teises plokis viibivatele “isakestele”, vaid keretäie lõpuks saadeti väidetavalt ka taskutelefoniga salvestatud videojupp. Selleks kasutas Kalda just neidsamu telefone, mis kaitsepolitsei kuu aega pärast veret ööd trenažööri torudest leidis.
Juhtumit menetleva prokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul pole mingeid tõendeid, et telefonid oleksid Kalda käes olnud õigustatult. “Keegi, sh ükski ametnik, ei ole kinnitanud tema väidet. Kui tõepoolest midagi sellist oli, siis oleks see pidanud olema vormistatud ja poleks avalikkuse ette sellisel kujul tulnud,” nimetab Evestus juttu paljasõnaliseks. “Sellest kaastööst tulenevalt oleks pidanud nii mõnedki probleemid lahenema ja saama lahenduse ka mõned avastamata kuriteod. Mina tuvastasin seal vastupidist.”
Kaebuste kirjutamise meister
- Oma advokaadi sõnul on Romeo Kalda vähemasti Eesti viljakaim kohtukaebusi kirjutav vang. "Ta on tõenäoliselt maailmas esikohal kinnipeetavatest, kes on vanglaga kohut käinud."
- "Mingil hetkel oli neid asju üle 50, nüüd on see arv veel suurem. Ma arvan, et tema võiduprotsent on umbes 75," nendib Valdma.
- Kuna vaidlusi on kümneid, siis ajapikku on Kalda muutunud nii vilunuks, et esindab end osadel istungitel ise.
