Kõige (kuri-)kuulsamad Eestimaa talud
Läbi aegade edukaimad talud on Eestis ikka poliitikat tootvad majapidamised.
Selles mõttes võib hetkel riigi esitaluks pidada Viljandimaal asuvat president Toomas Hendrik Ilvese elupaika Ärma talu. Veerand tuhat aastat vana talukoht sattus paratamatult tähelepanu keskpunkti valimiskampaania käigus.
Ärmale sekundeerib hämarast Lääne-Viru laanest Hundisilma talu, kust Keskerakonna juht Edgar Savisaar kevadiseks Toompea vallutamiseks hoogu võtab.
Kadrioru võitmise tuhinas hoogsalt Toompead sihtivad sotsid võtavad oma jõu erakonnajuhi Ivari Padari Võisilma talust. Muide, sama nimega talu, aga hoopis Salu külas Harjumaal sai juba 1922 maha sellega, et seal peeti võimude eest salajas Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu I kongressi.
Samast ajast teame teistki poliitilist majapidamist - Kloostrimetsa talu, kus erinevalt komnoortest täiesti avalikult tegutses tollane vabariigi president Konstantin Päts. Kuna toona veel kindlustalusid ei tuntud, võtsid kommunismist innustunud venelased 1940. aasta suvel Pätsi tema taluõuel kinni ilma suurema vaevata. Tänapäeval kasvab riigivanema maadel Tallinna botaanikaaed.
Kui ajaloos aga kaugemale minna, leiame poliitiliselt veelgi kuulsama ja Eesti taludest vahest kõige kõvema saagiga majapidamise. Pärnumaal Kurgjas kinnitas 1874. aastal kanda Carl Robert Jakobson. Tal oli kava teha Kurgjast esindustalu. Jakobsoni eluajal too talu päris esinduslikuks ei saanudki, selle saagiks võib aga - ülekantud tähenduses - pidada kogu Eestit ühes kõigi eestlastega. Naljakas muidugi, et rahvuse isa kujutis tähistab meil vaid suurimat rahatähte. Kas ei ütle see midagi nüüdse Eesti väärtuste kohta?
Poliitikataludest tuleb tänapäeval eristada poliitiliselt tundlikke talusid. Alles see oli, kui militaarõpet pakkuvast Kauna kindlustalust Tallinna külje all sai Vene salateenistuste abiga Ukraina diversantide-terroristide koolituskeskus. Venelased kujutasid seda täpselt sellises müütilises vaimus nagu ameeriklased Osama bin Ladeni jüngrite õppelaagreid Afganistanis või massihävitusrelvi Iraagis.
Tõenäoliselt samaväärne pauk idarindele pannakse ka Raplamaalt, kuhu rahvus- ja rassiviha viljelemise tõttu USA salateenistuste eest pagenud äärmuslane Craig Cobb rajab oma rassismitalu. Selle, ainult valgetele mõeldud õppetalu nimega Valgemaa valmimine võtab ilmselt veel natuke aega, natsismist läbi imbunud nahkpäised ehitustöölised peavad enne alkoholiga sotid selgeks saama.
Kauna talust kurjema kuulsusega Ida-Virumaa Vaivara kindlustaludest kirjutas Ekspress viimati kuus aastat tagasi. Tõdesime siis, et talude juures on vaikseks jäänud. Ometi jäävad need uue Eesti ajalukku kui üks moodus segasel ajal sõgedaid asju ajades end kindlalt tunda.
Vabadusvõitleja vähenõudlikust e lustiilist on oma tõmbenumbri teinud Metsavenna talu Võrumaal Vastse-Roosa külas. Ajaloohuviline saab seal kogeda "maailmas ainulaadset punkriturismi" - just nii on kirjas talu kodulehel. Ainulaadne punkriturism tähendab võimalust ööbida maa-aluses metsavennapunkris.
Võimalust on kasutanud külalised Kanadast Indiani, aga ka Eesti tuntuim ajaloolane Mart Laar. Toda punkrit, kus ekspeaminister ööbis, hüüdvat talumehed nüüd Laari sviidiks.
Teisi kuulsaid talusid
Omaette ooper on talupidamised, kus põhitoodang ei ole midagi ainelist, käegakatsutavat, vaid puhas kunst. Kultuur. Säärased majapidamised löövad end enamasti läikima suveks. Kuulsaim neist on Valgamaal Tõnu Tamme Leigo talu oma järvemuusika ja järveteatriga. Suveteatrid on muidugi mitmeid talusid etenduspaikadeks kujundanud, aga ainult teatrile on spetsialiseerunud vaid Margus Kasterpalu (pildil) Saueaugu teatritalu Läänemaal Ohtla külas. Sealt mõnikümmend kilomeetrit üle Matsalu lahe lõunas, Virtsu lähistel Rame külas paikneb Polli talu loominguline keskus. Selle perenaine Marika Blossfeldt jagab end koguni talutööde ja New Yorgi vahel. Eks ikka nii, et talvel Suures Õunas ja suvel siin kultuuri kantseldamas. Selles talus tegeldakse kunstide kõrval ka muude keha ja vaimu harivate tehnikatega nagu näiteks jooga ja tai-tši.
***
Kahe kuldmedali eest 1936. aasta Berliini olümpiamängudel kinkis Konstantin Päts 1938. aastal Kristjan Palusalule Kungla talu (arhitekt Erika Nõva) Pillapalu asunduskülas Harjumaal . Paraku sai sportlane talus elada vaid kolm aastat - sõda ja uus riigikord peletasid ta taluelust eemale.
