Kapo võltsis dokumente?
Riigi peaprokurör Norman Aas seisab keerulise valiku ees.
Valga maakohtust novembri keskel talle saadetud kiri viitab mitmele raskele seaduserikkumisele ühe kriminaalasja eeluurimisel ning peaprokuröril tuleb otsustada, kas alustada pöördumise põhjal uurimist.
Keeruliseks muudavad otsustamise mitu asja: esiteks, mainitud seaduserikkumised võivad olla toime pandud kaitsepolitsei poolt.
Teiseks, kui seaduserikkumised leiavad kinnitust, lendab pihuks ja põrmuks ühe prokuröri distsiplinaarkaristus.
Kolmandaks, kui seaduserikkumised leiavad kinnitust, on tõenäoline, et need toimusid tuntud riigiprokuröri Jaan Naaberi vaikival heakskiidul või lausa osavõtul.
Viljandlanna Pille Toom, viiekümnendates eluaastates särtsakas daam, tegutseb advokaadina juba aastaid. Kliente on tal olnud sadu - paki vorstiviile varastanud eluheidikust kuni narkotuusadeni. Enim kõmu põhjustas Toomi võitlus Viktor Kaasiku vastu Tallinna malemaja tagastamise asjas, kus Toom lõpuks vanameistril selja prügiseks tegi.
Mullu sügisel vajas kartmatu daam esimest korda elus ise kaitset. Kapo tunnistas ta kahtlustatavaks kelmuses - kliendilt 5000 krooni väljapetmises.
Kapo filmis salaja prokuröri
Süüdistus oli järgmine: Toom sai temale tutvumiseks antud kriminaaltoimikust kahtlustatava Voldemari andmed ja võttis tollega ühendust. Ta küsis Voldemarilt 5000 krooni, lubades vastutasuks, et prokurör lõpetab mehe suhtes kriminaalasja. 24. augustil 2005 kandis Voldemar advokaadi arvele 5000 krooni, kusjuures advokaat ei olnud Voldemari kaitsja ei kokkuleppel ega riigi määratud korras. Prokurör lõpetaski Voldemari suhtes menetluse, kuid mitte Toomi tegevuse tulemusena, märgiti süüdistuses.
Pealtnäha tühise 5000 krooni väidetav väljapetmine pani Kapo kuudeks tegutsema jõuasutuse parimaid tavasid ja tehnilisi võimalusi pruukides. Muu hulgas tehti jälitustoiminguid isegi prokuröri suhtes - paigaldati ühe mehe külge videokaamera ja salvestati sellega prokuröri tegutsemist, kui nimetada ehk värvikaimat, kuigi mitte ainsat võtet.
Toomile esitatud süüdistus põhines Kapo ja riigiprokuratuuri veendumusel, et advokaat võib juriidilist nõu anda a i n u l t määratud korras või kokkuleppel. Ehk teisisõnu - kui keegi helistab tuttavale advokaadile ja küsib nõu, ei tohi advokaat kavala nõuande eest tasu küsida.
Süüdistuse tuum on keeruline, kuid väärib süvenemist. Nimelt, kui uskuda kohtus ilmnenut, rajas Kapo süüdistuse võltsitud dokumendile. Mõistagi ei tunnista võltsingut täna keegi.
Elektriarvesti vargus avastati nelja aastaga
Sündmused hakkasid arenema viis aastat tagasi. 2001. aasta novembris varastasid kaks Viljandi noormeest, Gunnar ja Voldemar, kohaliku Kaitseliidu majast 1500 krooni maksva elektriarvesti. Politseil võttis varguse "valgeks" löömine ligi neli aastat. Alles mullu suvel saadi varastele jälile ja need tunnistasid ka teo üles.
Uurija pani toimiku kokku ja saatis prokurörile, et see otsustaks, kas sõlmida süüdlastega karistuse osas kokkulepe, saata asi kohtusse või menetlus oportuniteedi korras lõpetada. Pisemat sorti kuritegude puhul on võimalik lõpetada asi ilm a süüdimõistmiseta, kui "süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi". Prokuröri südametunnistuse ja kogemuse küsimus.
19. augustil 2005 saatis Viljandi prokurör Milja Janson õhukese toimiku advokaat Toomile, määrates naise Gunnari kaitsjaks. Kaitsja määramine käib tavapäraselt juhuslikkuse põhimõttel. Seejärel, kui lähtuda süüdistusest, võttis Toom hõlpsa tulu teenimise eesmärgil ühendust Voldemariga ja pakkus talle eraviisiliselt juriidilist abi.
Voldemar töötas piirivalves ja varguses süüdijäämine oleks talle maksma läinud mitte pelgalt rahatrahvi ja kohtukulud, vaid ka töö. Nii et Voldemar oli, ütleme, vägagi mõjutatav.
Kaitsjat Voldemaril seni polnud. Süüdistust uskudes pani Toom Voldemari pihtide vahele, tehes mehele selgeks: süüdijäämise korral kaotab too töökoha, aga kui Toom asja ette võtab ja prokuröri veenab, lõpetatakse menetlus kohtuväliselt. See aga maksab 5000 krooni näo pealt. Mõistagi oli Voldemar ettepanekuga päri ja kui menetlus lõpetatigi, tulemusega rahul.
Ent kui kõik olid rahul, kust siis kriminaalasi? Vastuse saame kohtuotsusest. Kuigi paber kannatab kõike, tundub vastus rabav.
Nimelt pidi Voldemar kirjutama oma ülemusele piirivalves ettekande - kuidas varastas ja mis edasi sai. Mees jäeti tööle edasi, sest ta oli varem karistamata, kuritegu kergete killast ning hulk aastaid möödas. Muu hulgas kirjutas Voldemar sellestki, et karistusest pääsemine läks talle maksma 5000 krooni. Ja kuigi mehel endal advokaadile pretensioone polnud, oli nõutud summa just mehe ülemuse meelest liig. Nõnda pöördus Voldemari ülemus Kaposse, paludes asjasse selgust tuua!
Pole just igapäevane, et Kapo võtaks menetleda advokaadile makstud honoraris pettunute nurinat... Ent nii seekord läks - Voldemar vormistati kannatanuks, temalt nõuti avaldust selle kohta, kuidas ta endale üldse kaitsjat ei soovinudki ja kuidas "pealesurutud" advokaadile makstud raha on sulaselge petukaup. Muide, isegi kohtuistungil ütles Voldemar, et tema ei tundnud, et oleks kahju saanud. Tunne tekkis pärast vestlust kaitsepolitseis.
Mõistagi on see ametlik versioon ega pruugi olla kogu tõde. Igal juhul piisas Voldemari avaldusest, et alustada kriminaalmenetlust ja mis muidugi kõige põnevam, jälitustegevust. Nagu kohtuotsusest nähtub, jälgisid Kapo ametnikud - Pärnu osakonna assistent Madis Mardu ja direktor Toomas Õmblus - mitme nädala vältel, kellega advokaat Toom ja prokurör Janson suhtlevad. Varguses kahtlustatud Gunnar pandi varjatud kaameraga salvestama prokuröri ja kaitsja jutuajamisi ja teinegi tunnistaja - Eduard (vt lisa) - värvati paljastama prokuröri ja kaitsja suhteid.
Võltsing tuleb kohtus ilmsiks
Kohtus selgus aga tõsiasi, mis kogu loo pea peale pöörab. Nimelt rääkis Voldemar eeluurimisel, et tema ja Toomi esimene kontakt toimus 9. augustil. Ent kas jäi see ülekuulajatel kahe silma vahele või ei teadnud nad siis, et prokurör Janson sai toimiku enda kätte alles 12. augustil!
Toom poleks aga kuidagi saanud Voldemari andmeid "toimikust leida" ja kelmust toime panna, sest prokurör saatis toimiku kaitsjale alles mitu päeva p ä r a s t 12. augustit, mitte vastupidi. & amp; lt; /p>
Ilmselt just selle ebaloogika kohendamiseks kirjutas keegi toimikusse Voldemari ülekuulamisprotokollis "9. august" ette numbri "1" - jätmaks muljet, et Toomi ja Voldemari esimene kohtumine toimus 19. kuupäeval. Ainult sel moel oli võimalik Toomi kelmuses kahtlustada.
Üksnes
lihtlabane number "1" ehk süütõendi kunstlik loomine
tegi kelmusesüüdistuse võimalikuks. Muu hulgas sai Kapo just
tänu sellele "trikile" loa ka prokurör Jansoni suhtes
jälitustoimingute teostamiseks, keda m i l l e g i-
p ä r
a s t o l i t a r v i s seostada Toomi kelmustükkidega.
Pärast asja arutamist kuus kuud kestnud kinnisel kohtuistungil mõistis kohtunik Annemarie Gerassimov Toomi õigeks. Ja saatis riigi peaprokurörile märgukirja kaitsepolitseinike võimalike kuritarvituste suhtes seisukoha võtmiseks. Arvestades, et Kapo tehtud eeluurimisele pidi heakskiidu andma riigiprokurör Naaber, tuleb temagi tegevus luubi alla võtta.
Tõsi küll, teatud detailid Toomi käitumises olid kummalised, tõdes kohtunik. Nimelt laskis advokaat Voldemaril 5000 krooni kanda isiklikule, mitte advokaadibüroo arvele, kuid see ei ole praktikas haruldane.
Kuidas kuupäeva võltsing üldse ilmsiks tuli? Ainult seepärast, et Voldemari ülekuulamise protokollist oli olemas koopia. Toimikus oleval protokollil oli kirjas "19. august", koopial aga "9. august". Ja see teine, nimetagem seda võltsimata koopiaks, oli prokurör Jansoni käes.
Kellele jäi jalgu prokurör Janson?
Samal ajal, kui Kapo ametnik Madis Mardu Pille Toomi Viljandi Jahilossi kutsus ja ta kelmuses kahtlustatavaks tunnistas (novembri lõpp 2005), alustati prokurör Jansoni suhtes distsiplinaaruurimist. Nii Toomi kui ka Jansonit oli seks ajaks juba piisavalt kaua jälgitud ja ilmselt ei esitatud prokurörile kuriteokahtlustust üksnes üsna tillukese puuduse tõttu - ta nimelt polnud kuritegu toime pannud...
Ent distspliinirikkumist nähti tema tegevuses küll. Janson mõisteti distsiplinaarkorras süüdi mitmes prokurörile sobimatus teos, sealhulgas "soodusolukorra loomises P. Toomi poolt võimaliku kuriteo toimepanemise suhtes". Norman Aasa allkirjaga karistus - 25 protsendi ulatuses ametipalgast ilmajätmine, kuigi kaaluti isegi ametist vabastamist.
Sel nädalal möödus aasta distsiplinaarmenetluse alustamisest. Just aastapäeval katkes 13 aastat töötanud prokuröri tervis. Aasta otsa kestnud hirm oli teinud oma töö. Janson varises keset tööpäeva kokku ja toimetati arsti juurde, kuhu ta õnneks kauemaks ei jäänud, vaid lubati peagi koju. Kuna Janson ise teemat kommenteerida ei taha, võib ainult arvata, mis või kes prokuröri ruineeris.
Iseasi, miks. Janson ütleb vaid: "Ma annaksin väga palju selle eest, kui seda teada saaks. Mul on ainult kahtlused."
Peaprokurör räägib inimlikust eksitusest
Toomi õigeksmõistmine ei pruugi olla lõplik. Ent kohtulikul uurimisel ilmsiks tulnud ja otsuses viidatud seaduserikkumisi see tõik olematuks ei muuda.
Riigiprokurör Naaber vaidlustas õigeksmõistva otsuse Tartu ringkonnakohtus. Kuna Naaber viibis artikli kirjutamise ajal puhkusel, Ekspress temalt kommentaari ei saanud. Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamme teatel nõuab prokurör tõendite uut hindamist. "Prokurör taotleb Pille Toomi süüdimõistmist kelmuses ja rahalist karistust 10 000 kr ulatuses," ütles Tamm.
Kas riigi peaprokurör algatab ülekuulamisprotokolli võltsimise asjus ka kriminaaluurimise, on täna veel selgusetu. Hetkel käib ametkondlik juurdlus, mida teostab riigiprokurör Alar Kirs. Juurdluse tulemused selguvad esmaspäeval. Norman Aas ütleb vaid, et number "1" sattus ülekuulamisprotokolli inimliku eksituse süül. "Parandus tehti kannatanu teadmisel, kahjuks unustas uurija lisada märke - "parandus õige" ja oma allkirja, nagu väljakujunenud praktikas tavaks on."
Veel üks asi - Toomi kelmuseasja uurinud Madis Mardu lahkus suvel omal soovil Kapo teenistusest.
Usutlus Eduardiga, kes keeldus Kapot aitamast
Palun kirjeldage oma kontakti kaitsepolitseiga.
Mullu suvel varastasin jalgratta ja novembri alguses pidin prokuröri juurde sõitma, kriminaalasja ära lõpetama. Hakkasin bussi peale minema, kui mulle helistati. Helistaja ütles, et on Kilingi-Nõmme politseist ja tal on minu abi vaja. Et ma peaks neile mingit informatsiooni andma.
Mis infot Kilingi-Nõmme politsei vajas?
Kohale jõudes ei olnud nad enam politseinikud, vaid kaitsepolitseist. Mõtlesin, et issand jumal, mis nüüd lahti läks.
Mida kaitsepolitseinik teilt soovis?
Neid oli kaks. Tegid ettepaneku minna kohalikku baari. Ütlesid mulle, et ma olen elus ikka palju kannatanud ja tahtsid teada, kui palju ma advokaadile maksan. Ütlesid seda ka, et viina nad mulle ei osta, aga süüa annavad küll. Ma siis tellisin salati. Ja ütlesin, et maksan riigituludesse 1700 krooni - krimasja lõpetamiseks.
Kas kaitsepolitseinikud oma nime ka ütlesid?
Üks oli Madis. Heleda peaga, selline lühem. Teine oli pikem, tõmmu, asiaadi moodi. Istusime seal peaaegu tunni.
Mis sai plaanist prokuröri juurde sõita?
Nad ütlesid, et mul pole mõtet sõita. Ütlesid, et ma helistaks prokurörile ja lepiks uue aja kokku. Aga mul sai telefonis raha otsa. Seepeale läks Madis poodi ja ostis telefonikaardi. Helistasin proua Jansonile.
Teadsite prokuröri numbrit peast?
Ei, Madis valis numbri ja mina rääkisin. Leppisime siis uue aja kokku.
Mida kaitsepolitsei teist õieti tahtis?
Mulle jäi umbes selline mulje, et nad tahavad, et ma pakuks advokaadile või prokurörile altkäemaksu. Nende jutt oli selline, et prokurör ja advokaat võtavad inimestelt raha ja käivad selle raha eest koos kõrtsis joomas. Mõtlesin kodus selle üle järele ja otsustasin, et mina selle avantüüriga kaasa ei lähe.
Miks?
Tekkis tunne, et nad püüavad üht ja teist, aga lõpuks olen ma ise kõige rohkem sees. Helistasin oma advokaadile Pille Toomile, et talle kogu lugu ära rääkida. Aga poole helistamise pealt sai mul aku tühjaks. Läksin poodi ja laenasin müüja telefoni. Nii kui olin kõne lõpetanud, tuli selle müüja telefonile kõne. Helistas seesama Madis ja küsis, miks ma helistan kellegi teise telefonilt, kui mul on omal telefon olemas.
Kuidas nad helistada oskasid?
A kust mina tean. See ajas hirmu peale, muud ma ei oska midagi kosta. Kogu see asi ajas närvid täitsa läbi.
Mis edasi?
Läksin advokaadi juurde. Rääkisin, mis juhtus. Advokaat ütles, et võtame jutu linti. Kohtus rääkisin samuti kogu loo. Lint saadeti minu teada Riigikokku.
On kaitsepolitsei teile hiljem ka helistanud?
Ei ole rohkem kokkupuudet olnud. Aga eks ma pelgan küll, mis nad teha võivad.
Kapo komissar Henno Kuurmann: "Kõik oli seaduslik."
Mis põhjusel jälgis Kapo prokurör Jansonit ja tema telefonikõnesid?
Kaitsepolitsei pole prokurör Milja Jansoni telefonikõnesid jälginud. Seoses kõnealuse kriminaalasja menetlusega sai tehtud vaid kõnede eristus tema kasutuses olnud telefoniabonentide osas. Kõnede eritus tehti prokurör Milja Jansoni ülekuulamisel antud ütlustes sisaldunud faktiliste asjaolude kontrollimiseks.
Mis põhjusel "pandi Gunnarile kaamera külge" ja miks vajati prokuröri ütlusi?
Tegemist oli kohtu loal läbiviidud jälitustoiminguga, mille eesmärk tõendite kogumine tõe tuvastamiseks ning mis oli teostatud kehtivaid seadusi järgides.
Miks Kapo ametnikud suhtlesid Eduardiga? Miks Madis Mardu ostis talle telefonikaardi, lõunasöögi ja pakkus raha?
Kaitsepolitsei ametnikud kohtusid Eduardiga, et tuvastada, kas ta teab kõnealuse kriminaalmenetlusega seonduda võivaid asjaolusid. Vestluse käigus selgus, et Eduard kõnealuse kriminaalasja tõendamiseeseme asjaolusid ei tea, mistõttu ei peetud vajalikuks ka tema tunnistajana ülekuulamist. Väited nagu oleks kaitsepolitsei pakkunud Eduardile raha ja lõunasööki, ei vasta meie andmetel tegelikkusele.
Kaitsepolitseile teadaolevalt ostis Madis Mardu nimetatud kohtumise käigus Eduardile tõepoolest ZEN-kõnekaardi, kuivõrd Eduard tahtis helistada prokurörile ja teatada, et ta ei saa kokkulepitud ajaks prokuratuuri kohale minna. Kõnekaart osteti seetõttu, et Eduard tahtis helistada, aga tema enda sõnade kohaselt tal telefonikõneks raha ei olnud.
Kust on pärit Kapo ametnikele omistatud väide, et prokurör (Janson) ja advokaat (Toom) on sõbrannad ja võtavad koos viina?
Taolise väite omistamine kaitsepolitsei ametnikele jääb meile arusaamatuks, sest uurimisega kokku puutunud kaitsepolitseinikud pole seda meile teadaolevalt ühelegi menetlusosalisele väitnud.
Kuidas selgitate tõsiasja, et Voldemari ülekuulamisprotokolli on võltsitud (9. augustist on saanud 19. august)? Kas Kapo on valmis selle võltsingu eest vastutama?
Kaitsepolitseile teadaolevalt kontrollib kuupäevade erinevusega seonduvat Riigiprokuratuur, mille ülesanne on välja selgitada, millest nimetatud kuupäevade erinevus tingitud on ja anda sellele omapoolne õiguslik hinnang.
Millal ja mis põhjusel Madis Mardu Kapost lahkus?
Madis Mardu lahkus kaitsepolitseist 30. juunil omal soovil. Kõnealusel kriminaalasjal ja Madis Mardu teenistusest lahkumisel pole mingit seost.
