TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Kuidas politsei pistist võtab
Peeter Sauter kogus kokku oma tuttavatelt kuuldud parimad lood liikluspolitseinikele pistise andmisest.
Muide - kas keegi teab, miks alles paar aastat tagasi maksin ma Poolas korduvalt alkäemaksu, aga enam Poola pollarid kiiruse ületamise eest kinni ei pea? Seisavad tee ääres ja jälgivad 130-140ga liikuvat autovoolu filosoofilise rahuga? Üks meie kiirustesõbralik minister võiks Poola kolleegidelt pärida, kuidas nad küll on suutnud tekitada olukorra, et pollarid enam igal nurgal turistidelt kümnist ei küsi.
Hispaanias - kus on küll liiklusmärgid üleval, aga sõidetakse mitte märkide, vaid sisetunde järgi, sain ma aru, et sisetunne on palju parem korra looja kui pealepressitavad reeglid, mis teevad tõrksaks. Märke eirati muretult, fooregi, aga üksteise vastu oldi viisakamad kui meie reeglite ja karistuste maailmas.
Siin on mõned lõkke ääres kogutud pistiselood.
Esimene
Kanäe, seal on pinnatud lõik, pinnatud küll mõni aeg tagasi ja lahtisi kive vähe, aga piirangumärk on ikka üleval. Kiirusepiirang - 30 kilti tunnis. Eks hoog tuleb maha võtta, aga kuule, öösel ja tühjal teel 30ga ikka ei suuda sõita. Kui padi, tekk ja kuuma naise kaiss kodus kutsuvad.
Ja kes siin varahommikul ikka varitseb...
Aga varitseb küll.
Ja varsti istub kinomanager sinivalges autos ja kuulab pikka epistlit. Nii pikka, et ei jõua ega jõua ära kuulata, silm kipub kinni vajuma.
Manager, väsind ja koduigatsuses, krapsab ühe sajalise tagasi.
Epistel jätkub, aga epistli lugeja jutt läheb ivakese kiiremaks.
Manager krapsab teise sajalise tagasi.
Jutumehe hääletoon ja kiirus on tõusnud juba tublisti. Peaaegu falsettti. Põrutab nagu Farinelli.
Kui manageri käsi on sirutumas viienda sajalise järele, on korravalvur kiirem. Ta kämmal krabab alles jäänud kuus sajalist ja epistelgi saab korraga läbi, fraasiga: "No olgu siis seekord."
Teine
Aga seal nad muidugi ongi. Linna piiril.
"Tuhat? Sa mõtle ikka ka, me oleme kahekesi. Ja meie riskid!"
"Ainult et mul pole kaasas. Ma pean siis pangaautomaadi juures ära käima."
"Palju see sul aega võtab? Me peame siit varsti edasi liikuma."
"Oh, ma olen kiire mees."
Aga pollarid on head mehed ja tulevad appi - no eks kõigil ole kiire ka. Kaks pollarit lükkavad vindisele mootorratturile selja tagant hoo sisse ja - sõit läheb lennates.
Ja varsti on tšestnõi eesti mužikk rahapuruga tagasi.
Kolmas
Kevad ammu käes ja linnud laulavad, aga vaat pole niipalju raha, et saaks naeltega talvekummid alt. Sest eelmised suvekad sai pasteldeks sõidetud ja väga peetud rehve nüüd ka uuteks osta ei taha. Mis sa teed ära. Talverehviga sõidu tärmin kukub, oot-oot homme, aga ülehomme ehk makstakse ammu tehtud tööde eest honorarid ära, siis.
"Oh, jah, mehed. Halastage. Mis mul ikka krabiseda saab. Raha läbi, lapsed näljas. Need talvekad on ju nii läbi, pooled naelad kadund, teised kulund."
"Aga krabinat on ju kuulda! Mis me teha saame. Eeskirjad näevad ette."
"No siin on viiesajane, aga jumala nimel - see on mu viimane raha. Mul pole nüüd kaks päeva millegi eest lastele piima-leibagi osta. Andke mulle sellest sadakond krooni tagasi."
Ja pollarid - ennäe - on härrasmehed. Annavadki viiesajasest altkäemaksust sada krooni tagasi, laste toidurahaks. Kes ütles, et neis pole inimlikkust.
Neljas
Leedu.
Väikelinnas
on kummaline vaatepilt. Tühjale ja sirgele uulitsale on tõstetud
tee äärde kergel alusel sesiev teisaldatav stopp-märk.
Märgist kümmekond meetrit edasi seisab aga naeratav
politseinik.
Eesti turist - perega Euroopa poole teel ja raha hoolikalt
üle loetud – ei saa sest ilmaasjast aru. Nalja tehakse või?
Stopi taga pole mingit auku ega teeristi, peale sirge tühja tee ja
naeratava mundris onksi pole seal üldse midagi.
Turist laseb igaks
juhuks kiiruse alla. Jalakäija tempo peale, aga et tühjas kohas
tolksti kinni pidada tundub ka kuidagi loll, sõidab ta pisitasa
märgi juurest mööda, endal pilk naeratavas politseinikus
kinni.
Ja politseinik - naeratus ikka näol - tõstab uljalt saua.
Ja kasseeribki usinalt ja hoolikalt sisse jupikese päevateenistust. Tema
ei lähe täna oma naise juurde tühjade
kätega.
Viies
Noor pere, naisel suur kõht ees, on teel Prahasse oma taskud pollaritele peaaegu tühjaks maksnud.
Ja paar päeva odava Tšehhi õlle peal elamist võtavad viimsed varud.
Aga tagasi tulles on siin ja seal Poolamaal jälle kinnipidamist. Ehkki nüüd saab sõidetud rangelt liikluseeskirjade järgi.
Mees läheb jälle akent alla kruttides närvi: "No, pagan, mis te jälle tahate, meil ei ole enam raha. EI OLE RAHA. Me oleme kõik Poola politseinikele ära maksnud. Mul on auto korras ja ma ei rikkund ühtki kuradi eeskirja."
"Nu a agnjetušitel jest? Rabotajuštši? Aptetška? Mõ što to naidjom, nje valnuisja. A nu ka atkrõvai svoi bagažnik."
Mees teebki pagasniku lahti ja pollar märkab ligi astudes - "Sho! Tšekskoje pivo jest! Skolka butõlek? Ai-ai."
Ja närvi läheb tasapisi ka kõrvalistmel konutav noor ema. Plärtsti, virutab ta autoukse kinni ja astub, kõht õieli, pollareid sõimama.
Ja ennäe - sel on mõju. Pollar on ikkagi mees. Ja tahaks olla kohe kõva mees, kes lööb korra majja ja kontrollib iga olukorda. Kuda sa kõva mehena pinnid altkäemaksu rasedalt naiselt? Kes sõidab igivana autoloksuga ja näeb õite vaene välja.
Ja üks Poola pollar lükkab teise resoluutselt õllepudelite juurest kaugemale ja lööb pagasniku kinni: "Ježaite!"
Kuues
Inimsuhteid peensusteni valdav
projektijuht, vintis ja enesekindel - kukub roolis vahele keset Liivalaia
tänavat.
Jutt politseinikega kipub venima.
"Aga teate,"
põrutab projektijuht, "minul on teile ilus ettepanek. Ma maksan teile
altkäemaksu ja te lasete mind minema."
Politseinikud jäävad
vait. Issake, nii ei räägita. Nii otse.
"Hm," proovib
taktitundeline politseinik leida pehmemaid lahendusi. "Luba on muidu korras. On
teil seal peale loa veel mingeid pabereid?"
"Ei, ei," on purjakil mees
kangekaelne, "mitte mingeid pabereid mul peale raha ei ole. Aga mina tahan
maksta just seda raha teile altkäemaksuks."
Kauplevad nii tükk
aega.
Ja tugevam jääbki peale.
Inimesi mõistev, aga ehk
tiba ülbe mees saab mis tahab.
Ta raha võetakse ametlikult vastu
kui altkäemaks - sest enne ta seda käest ei anna, siputab
rahatähti kahe pollari nina ees, ise tugevasti kinni hoides, aga kui
pollarid on nõus, olgu, see on altkäemaks ja me võtame selle
vastu, annab kroonid käest - ja ta lastakse minema.
Olgu, mingit
kviitungit alkäemaksu üleandmise kohta ta vastu ei
nõudnud, aga ehk hea raha korral võiks siuksegi pisma
saada.
Näiteks Leedu pollarid on välja kirjutanud pika ja
põhjaliku trahvikviitungi ametlikul blanketil ja lasknud
kiiruseületajal enne maskmist sellele alla kirjutada - aga trahvikviitungi
või koopia unustasid mundrimehed muidugi rikkujale andmata. See jäi
neile endile.
Seitsmes
Võibolla lõpuks
ka lookene teistmoodi Ida-Euroopa politseinikust.
Rannamõisa
mäest alla veeredes ei pannud motoriseeritud tsiklist kiirust piiravat
märki tähele. Küll aga pani ta tähele, et üks vastu
sõitev auto annab talle kõiksugu imelikke tulemärguandeid
küll ohu-, küll täistuledega.
Tahavaatepeeglisse kiigates sai
aru - sealt lähenes nobedasti sinise vilkuriga mootorratas. Tsiklist
tundis, et eest putkamiseks pole ta vormis ja pidas kinni.
Nii,
kiiruseületamine üle 20 kildi tunnis. Ja üks selline juba
kirjas. Luba!
"Tehke mulle mõni väiksem karistus," pakkus
kiiruseületaja, "ärge luba ära võtke, see oleks
löök."
Politseinik vangutas pead: "Missugune väiksem karistus
siis?" Ja ulatas loa tagasi: "Ma teen teile hoiatuse. Aga teie - teie ärge
mõistke mind valesti."
Kahe nädala pärast jäi sama sell - seekord autoga - vahele samale mootorratturpolitseinikule. Märgi 70 piirkonnas kiirusega 95 kilti tunnis. Mis sai?
Talle tehti trahv turvavööta sõitmise eest. Ilma igasuguse altkäemaksuta. Sõbralikult. Ja öeldi, et kui veel siuke asi kordub, antakse juba täie rauaga.
Mis tunne on - kas pistise andja on võtjast kuidagi parem? Ei, ei ole. Võrdne.