Matti ja Andrus
Nagu Matti Nykänenigi puhul Soomes, ei kahtle keegi siinmail, et sportlasena on Andrus Värnik võimas kuju. Võitja tüüp.
Aga juba kevadel juhtis tuntud suusatreener Mati Alaver kergejõustikuliidu juhtide tähelepanu sellele, et võib-olla ei peaks ilmameister Värnik päris igas "tibiajakirjas" oma rikkalikest seksikogemustest ja muust säärasest kõnelema. Et suurel spordimehel võiks latt olla kõrgemal. Vahest ei peaks maailmameister päris jõmmiks kätte minema.
Aga kui augustikuus lubatust 73 km/h kiiremini sõites politseile vahele jäänud Värnik avaliku vabandamise asemel hoopis kiire auto ja raske jala teemal praalima kukkus, otsustas EOK koos tipptreeneritega karistada Eesti mulluse aasta parimat sportlast märkimisväärse stipendiumikärpega.
Värnik pöördus hiljem meedia kaudu avalikkuse poole vabandusega. Aga ega pastat tuubi tagasi ei aja. Selleks ajaks oli temast juba ammu saanud meediapersoon, kelle iga liigutus ja tegu kirja pannakse. Kuigi tänavu tal odaviskesektoris asjad kõige paremini pole õnnestunud, on temast sellegipoolest rohkem artikleid kui ühestki teisest kergejõustiklasest.
Tõsi - spordi lehekülgedelt on ta viimasel ajal kolinud üha enam seltskonnaveergudele ja kõmu-uudistesse - Andrus sai preemia, Andrus annetas, Andrus ja pornostaar, Andrus ületas kiirust, Andrus vabandab, Andrus otsib naist, Andrusel pole kindlaks suhteks aega jne.
Andrus on meediale tänuväärne olend, sest nagu ta ise armastab rõhutada, on ta lihtne mees, kes räägib asjadest otse ja keerutamata. Nagu Nykänen Soomeski.
Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi on siiski soovitanud Värnikul vähema seltskonnalehtedes laiata ning edaspidi meediaga rohkem spordijuttu rääkida. Aga see manitsus pole Värnikut suurt tagasi hoidnud. Ja ega täiskasvanud mehele kätt ette ka ei pane.
Andrus ja raha
Värnik on pärit Antslast. Nykänen oli mäletatavasti Jyväskylä mehi. Väikesed linnad mõlemad. Nagu kuulus soomlanegi, on Värnik tänu spordile saanud peale kuulsuse ka võrdlemisi jõukaks.
Värnik on varasemates intervjuudes rääkinud, kuidas ta perspektiivika, ent veel suhteliselt tundmatu spordimehena Tallinna tulles esialgu turvamehena töötas. Töö ja trenni vahele jäi heal juhul neli tundi uneaega.
Nüüd on teine elu. Hoolimata sellest, et Värnik pole tänavu sportlikus mõttes midagi erilist saavutanud - suurvõistlustel pole osalenud, kommertsvõistlustel pole kaasa teinud, tipptulemusi pole teinud -, on ta teenistuse poolest siiski Eesti edukaimaid kergejõustiklasi.
Ekspressi arvestuste kohaselt teenib odaviske maailmameister tänavu vähemalt poolteist miljonit krooni.
Suurima summa sellest moodustab kuulsa spordirõivaste firma Nike stipendium 50 000 dollarit (umbes 660 000 krooni). Ülejäänu saab ta riigilt preemiate või stipendiumidena ning teistelt sponsoritelt. Uus uhke sponsorauto Audi A6 pealekauba.
Muidugi on pidevalt meedias välkuv sportlane hea reklaamikanal. Aga Värniku seostest sponsoritega on teada ka üks skandaalsevõitu lugu.
2003. aastal oli Andrusel sponsorleping Adidasega. Viskesektoris, kus ta saavutas teise koha, oli me odaviskajal jalas aga Adidase suure konkurendi Asicsi toss. See istus küll Värnikule paremini jalga, aga kolme triibu firma ütles sellise jama peale lepingu kohe üles.
Mida maailmameister rahaga teeb? Ta ise on öelnud, et paigutab selle, nagu Erki Noolgi, kinnisvarasse. Ja tõsi see on.
Värniku nimel on kolm kinnisvaraobjekti. Krunt Tallinnast mitte väga kaugel Tänassilmas, majaosa Pirital ning korter Narva maanteel. Aasta algusest on tema nimel ka OÜ Postmix, millel aga mingit majandustegevust seni pole.
Värnik oskab raha küsida. Kui 2003. aastal soovis ajakiri DI temast kui värskest MMi hõbemedalimehest teha plakatit, millel odaviskaja rahvale oma võimsat muskulatuuri paljastaks, küsis mees kuuldavasti 20 000 krooni. Nii palju ajakiri poseerimise eest maksta ei tahtnud.
Andrus ja naised
pole saladus, et Värnikul kõva naistemehe imago. Õieti saigi temast seltskonnameediale tõsine tegija siis, kui tuli välja odamehe suhe pornonäitleja Kristina Bellanovaga.
Suhe on tänaseks ammugi läbi, Andrus on üritanud kõigiti seda unustada - süüdistanud koguni, et too randevuu on rikkunud tema maine -, ent kus sa pääsed. Nagu kõik tema teisedki naissuhted, pakub see ikka veel ainest seltskonnalehtedele (huvi korral kontrollige infot selle nädala Justist, Kroonikast ja mõnest SL Õhtulehe numbrist).
Eks maailmameister meeldi naistele. Kes vaatas hiljutist soomlaste kinotükki "Matti", see mäletab kaadreid, kus kuulus suusalendur stiilipuhta telemark-maandumisega keset daamide lauda prantsatas ja niiviisi endale õhtuks voodiseltsilisi leidis. Ka Nykäneni eluloos on tähtis roll naissool.
Värniku naistelembuse ning sel rindel saavutatud märkimisväärse edu kohta on Ekspressile räägitud tuntud anekdoot porutšik Rževskist. Nimelt küsiti porutšikult, milles on võlunipp, et ta on nii edukas aadlipreilide seas. Rževski teatas, et mingit saladust pole. Ta lihtsalt läheb ballisaalis otse mõne veetleva daami juurde ja küsib keerutamata: kas k...i saab?
Andrus ja autoriteedid
Kui Andrus kunagi eeldustega, ent tundmatu odaviskajana Lõuna-Eestist Tallinna saabus, võttis tuntud treener Toomas Merila ta enda hoole alla. Koostöö edenes, Värnikust sai Eesti parim odaviskaja, ent siis tuli arengule sein ette. Meeste teed läksid lahku.
MMide medalimehe tegi Värnikust endine tuntud odaviskaja Heino Puuste.
"Eelmine treener Toomas Merila oli ka super, aga Heino tulekuga kõik muutus," kommenteeris Värnik, kui 2003. aastal võitis hõbemedali.
Merila on nn vana kooli treener, kes tahab, et sportlane oleks maailmatasemel sportlikus mõttes, kuid eeskujulik ka käitumises ja särav vaimult. Nii mõnigi on märganud juhtumeid, kus Merila tegi Värnikule märkuse stiilis "käed taskust välja, kui vanemaga räägid". Värnik, kes oli spordimehena andekas, muudes asjades juhendaja nõudmiste järgi painduda ei tahtnud. Üsna kujukalt näitab treeneri suhtumist ka Merila hiljuti SL Õhtulehele öeldud lause, kui tema teine õpilane, nooruke Risto Mätas 80 meetri joone ületas: "Risto on väga intelligentne inimene. Ta ei taha ainult musklit arendada, õppimine on talle samuti väga oluline."
Puuste, kelle kohta Värnik on öelnud, et usaldab teda pimesi, on hoopis teistsugune mees. Maailma parim treener kärsitu meelega tubli harjutajana tuntud Värniku jaoks. Tema vaimu harimisega vaeva nägema ei hakka. Ütleb Värnikule lühidalt ja konkreetselt õigeid asju ning Värnik täidab need. Endine maailmaklassi odamees Puuste on temale ainuke arvamusliider. Nykänenile oli ainus autoriteet tema pikaaegne treener Matti Pulli.
Kui rääkida Andruse mõjutajatest, ei saa mööda isa Ülost. Kui Andrus Värnik võitis 2003. aasta MMil hõbemedali, oli Ülo Värnik Antsla linna kõige kõvem mees. Mäletatakse, et Ülo, jõrm mees, istunud veel mitmeid päevi tähtsalt väikelinna baarides ja puhvetites ning lubanud kõigile kõigepealt lahkelt viina välja teha. Künnidega ei hakanud ta rääkimagi mitte. Eks ta oli uhke oma poja üle. Kui Andrus mullu Helsingis võitis, hüüdis kohapeal võistlust jälginud Ülo: "Andrus on võimas - minu poeg!"
Nykänen on meediategelane tänase päevani. Tõsi, mitte enam nii võimas tegija kui aastaid tagasi. Temast kui sportlasest ei tea tänane teismeliste põlvkond mitte kui midagi.
Mis sorti staar saab Värnikust, näitab aeg.
Naljamees Värnik
Värniku lapsepõlvesõber Rain on öelnud, et Andrusel on eriline huumorimeel, millele hakkad pihta saama alles siis, kui oled vähemalt nädala suhelnud.
Koges kuulsa odaviskaja erilist naljasoont ka Ekspress. Küsimusele, millal võiks temaga kokku saada, vastas Värnik: "Mul ei ole hetkel üldse aega. Üks koorem saabus."
Mis koorem? Äkki saab appi tulla?
"Ei, see on privaatvärk. Äkki kukud veel vahele - ha, ha, ha..."
Andrus Värniku saavutused
2003 Pariisi MMi hõbe
2005 Helsingi MMi kuld
2004 Ateena olümpiamängude kuues koht.
Tema nimel on Eesti rekord 87.83.
2005. aasta Eesti parim meessportlane.
Matti Nykäneni saavtused:
Neljakordne olümpiavõitja
Kuuekordne maailmameister
Kahel aastal Soome parim sportlane
On välja andnud kolm muusikaalbumit
Viiendat korda abielus
On istunud vangis
Temast on kirjutatud raamatuid ning tehtud menukas film
Kokk Värnik
Värnik on väljaõppinud kokk-kondiiter, aga keegi ei mäleta, et maailmameister oleks korraldanud mõne uhke söömaaja, kus ta oma oskusi oleks näidanud. Ei ole ta ka töötanud kokana nagu näiteks tuntud judomaadleja Aleksei Budõlin.
Värnik on ise oma eriala kohta öelnud, et retsepti järgi saab ta ehk mõne toidu tegemisega hakkama, kuid söömine meeldib talle siiski rohkem kui küpsetamine.
