Metalne hääl loendas: "...172, 173, 174." Tema näole ilmus kerge naiselik nõutus. Hiljem ütleb ta ajakirjanduses, et ei oleks seda just nagu oodanudki. Kui järgnes aplaus, tulid esimesed õnnitlused, sai kogu telerite ette naelutatud riik tunnistajaks tema isiklikule õnnesoovile - kergele suudlusele. Ja nagu elektrilöök tabas lihtne tõde: see mees ei ole mitte ainult poliitik, vaid ka perekonnainimene. President, kes armastab tähekombinatsiooni EV. Nagu Eesti Vabariik. Ja EVelin.

 

Üks esimesi uue esimese leedi avaldustest vallandas omamoodi sensatsiooni: "Presidendiprouana võin ju ka lapsi saada." Pidades silmas praegust demograafilist olukorda, kuluks presidendi eeskuju küll marjaks ära. Kuid asi ei ole isegi selles, vaid hoopis selles, et riigi esipaari pereelu ei ole mitte üksnes kõigile näha, vaid sellele pääsevad ka kõik ligi. Evelin räägib kergel toonil, kuidas ta tõuseb hommikul kell viis, kuidas tema väike tirts arutleb televäitlusi vaadates, kas ka naine võiks president olla, kuidas ta küpsetab igal nädalavahetusel leiba ja kuidas Toomas (enne kui otsustas avada isikliku raamatukogu) kõndis kodus kaua ümber ümmarguse söögilaua ja püüdis välja mõelda, mida hakata peale oma mitme tuhande raamatuga.

Ka nende romaani algus ja arenemine ei ole saladus. Evelin ilmus välisminister Toomas Hendrik Ilvese ellu 1997. aasta volbriööl. Ta töötas tookord Eesti Päevalehe turundusdirektorina. Kuid oma suhte said nad seaduslikustada alles 2004. aasta 30. aprillil. Juba pärast tütar Kadri-Keiu sündimist. Ametlikku abiellu astumist takistas Ilvese eelmine abielu ameeriklannast psühholoogi  Merry Bullockiga.

Tormiline romaan, ajakirjanduses oma lastest rääkimine, kõigi ees antud suudlus annavad aluse öelda: "Näed sa! Nad ei ole mingid poliitilised nukud. Nii tema kui ka temake on - elusad inimesed!"

 

Arstiharidusega Evelin Ilves ei ilmuta ka oma poliitilistest vaadetest rääkides erilist konspiratiivsust. Jah, Tallinn talle ei meeldi! Jah, ta ei ole riigis tehtava poliitikaga rahul!

"Itaallased ütlevad, et neil on maailma kõige lahedam riik, aga poliitika on õudne. Meil on umbes samamoodi. Meie poliitika on kohutavalt elitaarne. Tundub, et need inimesed, kes elavad väljaspool pealinna, ei ulatu kuidagi Toompeale - neid justkui polekski."

Kes veel kui mitte tema peaks seda teadma. Veel vaid mõned aastad tagasi tegeles Evelin oma tööalase karjääriga, täna aga, Viljandimaa Abja valla Ärma talu perenaisena - koduse majapidamisega.

Evelin ütleb, et tema hoole all on väike laps ja 250aastane maja. Aasta tagasi sai Evelinist Ermamaa OÜ osanik ja juhatuse liige. Ermamaa rajab Ärma talu juurde külalistemaja-raamatukogu-konverentsikeskust, kus saab tutvuda Toomas Hendrik Ilvese mahuka välispoliitilise raamatukoguga.

Evelin armastab ilmuda avalikkuse ette rahvuslikes kostüümides. Maarahva sekka läks ta juba aastate eest. Ta ei kannata Tallinnaski üle paari tunni olla. "Tallinn on liiga närviline ja minu meelest täiesti elamiskõlbmatu linn."

Evelin &uum l;tleb, et esimese leedi roll riigi tasandil - on tegelda heategevusega. (Veel Eesti Päevalehes töötades korraldas ta viis aastat heategevaid kontserte.) Aga perekonna tasandil tähendab see hoolitsemist mehe ja kodu eest. Kodu tähendab Evelinile ju ka veel aeda ja ligi 400 roosi.

"Minu käest küsiti intervjuus, kas presidendi abikaasa peab olema jõuline, särav ja eesliinil või mitte. Ma arvan, et ei pea. Eestis võiks president olla jõuline ja särav ning abikaasa olla tagaplaanil."

Kadeda perenaisena ei luba ta kellelgi oma lilli puutuda. Nii nagu Prantsuse veinimeister tunneb iga oma veini, tunneb Evelin iga oma roosi. Sellepärast tekitab talle mehe uue staatusega seoses kõige enam meelehärmi just elukohamuutus. Nüüd peab tema roosidega hakkama tegelema ilmselt keegi teine.

Valimispäeval tehtud foto, millel Evelin on heleroosas kostüümis, käes lillekimp, milles paistavad valgete õite vahel pisikesed roosad roosid, on käinud läbi kõikidest ajalehtedest. Aga Evelini roosil on okkad.

 

"Uskumatu, et ajakirjanikud istuvad kokku ja ütlevad, kes on kole, kes paks jne, keegi hakkab sõimama poliitiku abikaasat, tema välimust ja emadust, kutsuma üles teda hülgama."

Selliste sõnadega pöördus Evelin Ilves pressinõukogu poole pärast 2005. aasta märtsis Arteris ilmunud lugu "Kes on Eesti sümpaatseim meespoliitik". Ja olgugi, et pressinõukogu tema kaebust toona ei rahuldanud, näitas tulevane esimene leedi juba sellel hetkel oma okkaid, andes ühemõtteliselt mõista, et kavatseb oma perekonna eest väljas olla.

"Me peame väärtustama peret ja emadust ning meedia peaks sellele kaasa aitama. Ma reageerin kui naine, kellele perekond ja emadus on pühad."

 

Selle pere imago kõige suuremate probleemide hulgas nimetatakse 13 miljonit krooni maksma läinud brändi Welcome to ESTonia, mille väljatöötamisega Evelin tegeles.

Tema ei pea seda sugugi kehvaks. "Poliitikud sõimlesid selle üle ja ajakirjandus rääkis, et inimesed vihkavad kogu ettevõtmist. Tutvustasin samal ajal projekti kõigis maakondades ja sain igal pool erakordselt heatahtlikku vastukaja. Õigupoolest oleks projekti tarvis arendada, aga keegi ei julge."

Evelin Ilves

Haridus:

  • Saku gümnaasium, Tartu ülikooli arstiteaduskond, Tartu ülikooli avatud ülikooli majandusteaduskonna magistriõpe (lõpetamata).

Ametikäik:

  • 1986-1993 ülikooli kõrvalt Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus arsti assistent, lastekliiniku reanimatsiooniosakonna õde ning Maarjamõisa haigla operatsiooniploki sanitar. 
  • 1994-1995 Nõmme erahaiglas Fertilitas avalike suhete projektijuht. 
  • 1993-1995 rahvusvahelise juhtimisteabe ja konsultatsioonifirma EMI International koolituskonsultant. 
  • 1995-1996 reklaamibüroo Kontuur Leo Burnett projektijuht.
  • 1996-2001 Eesti Päevalehe aktsiaseltsi turundusdirektor ja juhatuse liige.
  • 2001-2002 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turundus- ja mainekujundusprojekti "Eesti tuntuks!" juht. 
  • 2004 ajakirja Life in Estonia peatoimetaja. 
  • Alates 2005. aastast ettevõtja Mulgimaal.