Maksuameti tšekistid saavad ärimeeste rõõmuks kinga
1. Kust sai alguse maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sundpuhkusele saatmine möödunud reedel?
Maksuameti suhtumisest. Ärimeestele tundub, et ametnikud näevad ettevõtjaid vaenlaste, mitte partneritena.
Maksuamet tegi viimasel paaril aastal oma käitumises kannapöörde. Näiteks nõuab tankistide kinnipüüdmise asemel raha ettevõtjatelt, kes varifirmadega äri ajasid. Maksupolitsei on õppinud lahti harutama vanu valgustkartvaid ärisid, mis nende skeemide koostamise ajal käisid maksuametile selgelt üle jõu ning tundusid ärimeestele ja juristidele vettpidavad.
Uus tulemuspalga süsteem hoogustas ametnikke revisjone tegema ja nõudeid esitama. Käiku läksid nii õiged kui ka valed nõuded, kusjuures ametnikud ei taha tavaliselt oma eksimusi tunnistada.
Kes vastu punnis, pisteti teiste hirmuks arestimajja. Näiteks ärimehed Indrek Mandre ja Jaan Mugra.
2. Kas selline tegevus aitas?
Jah. Mullu tõusis revisjonitöö tulemusel kätte saadud rahasumma 80 protsendi võrra ja ulatus 213 miljoni kroonini.
Kuid ettevõtjad hakkasid tõsiselt nurisema. Enne valimisi kaebasid ärimehed poliitikutele, et maksuamet teeb liiga.
3. Kas poliitikud aitasid ärimehi?
Reformierakonna peaminister Siim Kallas kiitis hoopis avalikult maksuameti tegevust. Ta vaatas rahulikult pealt, kui maksuamet mõnda ärimeest peetis ja teise puhul silma kinni pigistas. Kui suurettevõtjate delegatsioon läks mullu kevadel peaministri juurde muret kurtma, ei võtnud Kallas neid vastu. Kui Riigikogu arutas ebaseaduslikult võetud maksuintresse, ei saanud ärimehed jälle abi.
Keskerakonna juht Edgar Savisaar rääkis astmelisest tulumaksust ehk kuidas rikastelt veel rohkem raha välja pigistada. President Arnold Rüütel andis Aivar Sõerdile medali.
Aga Res Publica poisid kuulasid hoolikalt sponsorite muret ja lubasid võimule saades meetmed tarvitusele võtta.
4. Kas äraostmatud müüsid end maha?
Siin ei saa tuua välja otseseoseid, et üks ärimees andis miljoni ja teine kaks ning maksuametis hakkasid pead lendama.
Asi käis teistmoodi.
Tavaliselt hindavad Eesti poliitikud maksuameti töö tulemuslikkust selle järgi, kui palju raha on riigikassasse kokku kraabitud.
Res Publica poisid lubasid hinnata maksuameti töö tulemuslikkust hoopis ideoloogilisest vaatenurgast: maksuamet olgu teenindusasutus, mitte hirmuasutus. Nad ise ütlevad, et “maksuametis on väärastunud mõtteviis”. Suurärimeestele selline jutt meeldis.
Res Publica sai raha, Tõnis Palts sai rahandusministriks ja äraostmatud said võimule. Kõik olid rahul.
5. Mida Palts ette võttis?
Kohe ametisse nimetamise päeval ütles ta, et maksuamet täidab riigikassat väga hästi, kuid selle hinnaks on konflikt palgasüsteemis. Palts lubas preemiasüsteemi ümber teha.
6. Kas Paltsul on maksuametiga seoses erahuvi?
Pärast mullu Ekspressis sarjas “Kuidas nad rikkaks said” ilmunud lugu Paltsust hakkasid maksuametnikud vaikselt tema kohta infot koguma. Põhjuseks Paltsule kuulunud firma Levicom müük välismaalastele.
Ekspress teatas Paltsu ja tema firmade kohta algatatud uurimisest aprilli keskel. Kuid Palts ei andnud maksuametnikele käsku, et lõpetage minu suhtes uurimine ja öelge, et ma olen puhas poiss.
7. Kui kaugel on Paltsu uurimine?
Tegemist on vähemalt kolme eraldi asjaga, kusjuures üks neist puudutab Paltsu isiklikke tulusid ja ülejäänud temaga seotud firmasid.
Postimees teatas möödunud nädalal, et üks neist uurimistest pidi jõudma lõpule lähema kuu jooksul.
Palts ootas esimesi otsuseid juba jaanipäevaks. “Oleks vähemalt mingi ettekirjutus! Maksaksin ära ja teataksin sellest rahvale, et selle asjaga oleks juba lõpp!” teatas minister sel nädalal Ekspressile.
8. Miks peaminister Juhan Parts Paltsu eest välja astub?
Peaminister ütleb, et usub Paltsu juttu.
Palts on Res Publica suursponsor.
Peaministri lähikonda kuulub mitu inimest, kellel pole põhjust maksuametit armastada. Näiteks valitsuse suhtekorraldusjuht Kristi Liiva töötas varem Hansapangas ning pidi suure osa möödunud aastast tegelema pangajuht Indrek Neivelti maine puhastamisega. Neivelt vaidles maksuametiga ning ajakirjandusse imbus pidevalt infot, kui kaugele tema asi jõudnud on.
Peaministri välisnõunik Kyllike Sillaste-Elling on Tõnis Ellingu vennanaine. Tõnis Elling sai kevadel kinga Tallinna juriidiliste isikute maksuametist. Tema asemele võeti kunagine pealinna politseiprefekt Helmut Paabo.
See asi ajas Res Publica juhid eriti marru.
9. Miks on Paabo ebasoovitav?
23. mail ilmus Eesti Päevalehes Paaboga intervjuu. Ta lubas teha elu kibedaks suurematel sulidel ja rikastel tulud luubi alla võtta. "Vahepeal on räägitud sellest, et moodustatakse grupid, kes hakkavad käima mööda rikaste rajoone. Kui ressurssi jätkuks, oleks see täiesti mõeldav."
Paabo ähvardused sarnanesid tšekistide haarangutega 1920. aastate Nõukogude Venemaal. Need sõnad ehmatasid ettevõtjaid ja muidu jõukaid ega langenud kuidagi kokku Res Publica ettekujutusega heast Eesti elust. Lisaks kahtlustasid Res Publica tegelased, et Paabo hakkab majast infot välja kandma, sest ta kuulub Keskerakonda. Ja mis veel eriti hull: Paltsu uurimine pidanuks käima Paabo alluvuses.
Mispeale Sõerd viis Paltsu asjade uurimise ära peakontorisse.
Umbes kuu aega tagasi ütles Palts Sõerdile, et maksuamet peaks politseistumise lõpetama. Maksuamet kasutab liiga palju politseinippe ning palkab endiseid politseinikke.
10. Kes on maksuametis tšekistliku ideoloogia maaletooja?
Vahur Kivistik, Sõerdi esimene asetäitja.
Juristiks õppinud Kivistik on ammu jõuvõtteid soosinud. 1990ndate alguses Haapsalu politseiprefektina lasi ta linna ümbritseda politseipatrullidega, kes otsisid läbi linna sisenenud autod. Võõrad pätid ei julgenud enam Haapsallu tulla ning linnas vähenes kuritegevus märgatavalt.
Kuid sügisel 1995 lasi Kivistik konfiskeerida Ekspressi tiraaži, sest avaldasime lõbumajade kuulutusi. Sellest tekkis suur skandaal ja Kivistik lahkus politseist.
Maksuameti eelmine pealik Kalev Järvelill leidis Kivistiku üles ning tegi temast oma juristide ülemuse. Maksuameti kohtuvõidud kasvasid märgatavalt. Kuid Kivistiku käe all siginesid maksuametisse politseilikud töövõtted. Ärimehi hakati puuri panema ähvardusega: "Küll hakkad rääkima!" Vaimse terrori leebe vormina saadeti ärimeeste mobiiltelefonidele SMSe kutsega kohe maksuametisse ilmuda!
11. Kuidas ja kes saab Kivistiku maksuametist minema lüüa?
Palts rääkis aegajalt Sõerdiga maksuameti tsiviliseerimise teemal, kuid viimane ei teinud sellest oodatud järeldusi.
Paltsul jäi seega üle ainult üks võimalus Kivistiku kahjutuks tegemiseks. Kivistikku saab korrale kutsuda või vallandada ainult tema otsene ülemus ehk maksuameti peadirektor. Kuna Sõerd seda ei teinud, sai Sõerd ise sule sappa.
On oodata, et maksuameti ajutine juht Aivar Rehe teeb Kivistikule kohe tuule alla.
12. Miks tolliameti pealik Rehe mängu toodi?
Sest vastasel juhul pidanuks Sõerdi kõrvaldamise ajal maksuametit juhtima Kivistik kui peadirektori asetäitja. Seda ei saanud Palts lubada.
13. Mida laseb Palts uurida?
Kas maksuametist lekib info? Kas maksuamet täidab kohtu otsuseid? Kas maksuamet pigistab mõningaid ärimehi rohkem kui teisi?
14. Kes hakkab uurima Sõerdi tegevust?
Rahandusministeeriumi sisekontroll. Kuna aga Palts teab, et uurijaid võidakse süüdistada erapoolikuses, sest nad töötavad tema alluvuses, võtab ta appi riigikontrolli.
15. Kas Sõerd on ka varem kingasaamise lähedal olnud?
1999, kui Siim Kallas sai rahandusministriks. Kallasel oli isegi kandidaat valmis vaadatud – Ants Leemets. Kuid Ekspress paljastas tollal Leemetsa seotuse Maapanga susserdamistega ning Sõerdi eest kostis Kallase parteikaaslane, Reformierakonna üks rikkamaid liikmeid Toivo Ninnas.
Ninnas töötas Tallinkis, kuhu kuuluvad Sõerdi head sõbrad Enn Pant ja Kalev Järvelill.
16. Kes peale Kivistiku võivad veel kinga saada?
Vallandamist võivad oodata:
- Hannes Udde, Tallinna juriidiliste isikute maksuameti peadirektori kt. Udde läks tülli oma asetäitja Tõnis Ellinguga, kes kirjutas Paltsule pika kaebekirja asjadest, millega Udde pole hakkama saanud. Res Publicale lähedane Elling teatas juba talvel Uddele, et teatud stsenaariumide korral võib ametis oodata palju muutusi. Uddele kinga andmiseks on hea põhjus: ta pole läbinud kõrgematele ametnikele ette nähtud atesteerimist.
- Helmut Paabo, kes töötab Ellingu asemel. Ta on poliitiliselt ebasobiv, sest kuulub Keskerakonda. Üks äraostmatutest Indrek Raudne nõudis teisipäeval, et maksuamet peab olema depolitiseeritud. Ta viitas Paabo parteilisele kuuluvusele ja Kivistiku headele sidemetele oma endise ülemuse, Keskerakonna ühe juhi Ain Seppikuga.
- Rainer Osanik, sisekontrolli osakonna ülem. Ta on Kivistiku mees ega leidnud infolekkeid.
- Raivo Piiritalo, järelevalve osakonna juhataja kt, kelle käe all toimub Paltsu asja uurimine.
See nimekiri ei ole lõplik ning võib muutuda.
Meediasõda
Sõerd lasi reedel lahti maksuameti pressiesindaja Koit Luusi, sest too ei suutnud oma asutust ajakirjanduses kaitsta.
Palts tellis ühelt suhtekorraldusfirmalt nimekirja maksuameti kohta ajakirjanduses ilmunud negatiivsetest artiklitest. Veel mitu suhtekorraldusfirmat on tegelnud maksuameti tegevuse lahkamisega.
Teisipäeval ilmus Postimehes Sõerdi kaitsev artikkel, mille autoriks oli märgitud maksuameti peadirektori asetäitja Aare Lapõnin. Tegelikult kirjutas suure osa tekstist Vahur Kivistik ja teda aitas üks eraettevõtjast PR-asjatundja, kelle maksuamet lepinguga tööle võttis.
