“Kui talu osta sai, olin noor ja ei kartnud midagi. Elumaja oli trööstitus olukorras: köögi ja eeskoja katus sisse langenud, maja palgid olid mädad. Aga keset hoonet seisis uhkelt püsti mõisastiilis ahi – see oli minu jaoks väärtuslik! Nii ostsimegi hoone, mille teised oleks ehk buldooseriga kokkugi lükanud,” meenutab Pille. “Teine kodu oli müüdud, seega olime sundolukorras ning pidime lagunenud majja sisse kolima,” ütleb ta.