Lauristin ise on selleks ajaks juba maandunud sopilise numbritoa ühes orvas tugitooli, kallanud klaasi "Saaremaa vett" (Tallinnas ta kraanivett ei joo, Tartus küll) ja takseerib külalisi oma vesihallide silmade sõbralik-pilkaval, et mitte öelda kinnastheitval pilgul. Kuigi Eesti ühe staažikama naispoliitiku ja sotsiaalteadlase välimuses võib aimata muumimammalikke jooni, ei suuda see kest kuigi kaua varjata sisemuses peituvat sõnakat ja kartmatut väikest Myd.

Sotside programm kutsub arutlema paindliku pensioniea üle. Te ise peaksite juba mitu aastat pensionil olema ?

No vot, ma tahan näidata, et paindlik pensioniiga on vajalik. Mäletan šokki, kui ma ei olnud veel 65 ja sain ülikooli personaliosakonnast kirja, et seoses kõrge eaga tulge palun töölepingut lõpetama. Õnneks minu rohked õpilased tõstsid lärmi. Vahepeal ma lõpetasingi töölepingu, aga siis kutsuti mind peaaegu külalisprofessorina jätkama ja siis muudeti seadust, nii et ma sain personaliosakonnast uue kirja, et palun tulge sõlmima eluaegset töölepingut.
Mõni inimene on umbes 55selt tõepoolest sellises seisus, et tahab vähemasti vahet pidada. Ja teised on võib-olla nagu mina, et kuni liigub, seisab püsti ja kui teda vägivaldselt sunnitakse mitte liikuma, siis võib-olla see lühendab ka eluiga.


Kandideerimine on mingis mõttes eluea pikendamine?

Mingis mõttes justnimelt eluea pikendamise projekt.

Valimisreklaamis hüppasite mootorratta selga. Kui suur kiirus oli?

Ei olnud suur, aga kuna sõitsime mäest alla, oli mul kogu aeg tunne, et kiirus on liigagi suur. Alguses paistis see idee mulle täiesti hullumeelne; et näeb narr ja tobe välja. Minu soliidsem mina protestis kaua aega, aga asi lõppes minu seikluslikuma mina võiduga.


Sotsid lubavad kaitsta tarbijaid suurkorporatsioonide ja pankade omavoli eest. Millal viimati ise selle all kannatasite?

Vaadates, kuidas pangakliendina saad järjest teateid, kuidas üks või teine asi on nüüd kallim, tekib küll tunne, et ega kliendil enam suurt midagi öelda pole.