Mitmeteistkümne matemaatilise mudeli abil arvutati, mis ootaks siinseid maid, kui kliima muutuks ühes või teises suunas, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Variante oli mitu: väikesed, tõepärased ja suured muutused. Meedia kajastab tavaliselt just neid kõige hullemate stsenaariumite andmeid.

TTÜ meresüsteemide instituudi meteoroloogia dotsendi Ain Kallise sõnul on Eesti on osa võtnud mitmest rahvusvahelisest kliimauurimisprogrammist.

Kaks ulatuslikku toimusid 1990. aastate teisel poolel, esimene Jaan-Mati Punningu, järgmine Andres Tarandi ning Tiit Kallaste juhtimisel.

Tartu klimatoloogid-fenoloogid kaasati ka kolmandasse suurde kliimaprogrammi. Läänemeremaade ilmastiku muutusi on käsitlenud ka teised projektid (BALTEX, HELCOM, ASTRA).

Arvutuste tulemused näitavad kätte ohud, mis võivad maad tabada. Näiteks esimene projekt peab võimalikuks, et ühemeetrise merepinna tõusu korral jääb Tallinnas vee alla 23,4, Pärnus 45 ja Haap­salus 12 kilomeetrit tänavaid.

Teine suurprojekt ennustas, et kliima soojenemise korral võiks Eesti ilmastiku poolest sarnaneda Valgevenega.

Põllumajandusele tooks see kaasa muutusi sortide kasutamisel, veel rohkem mõjutaks uus kliima aga metsandust – suureneb üraskite ja muude kahjurite, ka haiguste levik.

Kolmas, fenoloogide projekt näitas, et just Ida-Euroopa on üks kiiremini muutuva kliimaga alasid. Talved on läinud lühemaks ja pehmemaks, suved varasemaks, kevad ning sügis vesisemaks ja pikemaks.