Väikese Nobeli vastu võtnud Sofi Oksanen kritiseeris oma kõnes Venemaad
„Kui me ei mõista eilset, ei mõista me ka homset,“ ütles Oksanen Helsingin Sanomate vahendusel. „Inimesi kaob endiselt. Ka meie koduuksel.“
Oksanen usub, et genotsiidide ja inimõigustevastaste kuritegudeni viinud olukordi uurides on võimalik neid ära hoida. Kirjandus paneb inimesed aga empaatiat tundma.
„Sellepärast on diktatuuri, repressioonide ja inimõigustevastaste kuritegude tugevaim vaenlane üksikisikule antud hääl, tema lugu,“ ütles Oksanen.
Lääne-Euroopal on Oksaneni sõnul olnud keeruline mõista Venemaad ja seda, et raudeesriide varisemine ei kõrvaldanud lõhesid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel.
„Kui läänes oodati, et endised idabloki maad muutuvad demokraatiateks ja innustuvad meie võrdsetest õigustest, meie arusaamadest inimõigustest ja sõnavabadusest, siis paljudes neist riikidest liikus ühiskondlik olukord hoopis teises suunas,“ nentis Oksanen.
Oksanen kritiseeris oma kõnes otsesõnu inimõigustealast olukorda Venemaal ja seda, kuidas Venemaa sekkub Soome ja endiste allutatud riikide siseasjadesse.
„Lääne-Euroopas tundub entusiasm, millega Venemaa üritab üha sekkuda nende riikide siseasjadesse, keda peab oma endisteks valdusteks, kauge ja raskesti arusaadavana,“ ütles Oksanen.
Venemaa on sekkunud ka Soome siseasjadesse, tuletas Oksanen meelde. Ta tõi oma kõnes esile Soome ja Venemaa laste hooldusõiguse alase vaidluse.
„Venemaa jaoks on see täiesti loogiline tegevus. Aga et meie siin sellise tegevuse loogikat mõistaksime, peame me tundma propaganda ajalugu Venemaal,“ ütles Oksanen.
Rääkides Soomest, juhib Venemaa tähelepanu eemale oma probleemidest inimõigustega ja ajaloost, rääkis Oksanen. „On kasulik väita, et Soomes on koonduslaagrid Vene lastele. Kui koonduslaagriks või genotsiidiks võib nimetada ükskõik mida, hägustub Siberi laagrite, Gulagi õudus ning nõukogude minevik ei tundugi enam nii halb.“
Oksaneni sõnul ei käsitle Venemaa ega temalt nõutagi, et ta käsitleks nõukogude aja julmuste ajalugu, koonduslaagreid, sunduslikke ümberasustamisi ja allutatud riikide kohtlemist. Keegi ei lepiks Saksamaa puhul samasuguse mineviku glorifitseerimisega, mida Venemaale lubatakse, rääkis Oksanen.
„Kõik see raskendab nii mineviku käsitlemist kui ka Ida- ja Lääne-Euroopa vahelise lõhe kaotamist,“ ütles Oksanen.
Oksanen väljendas muret ka Ungari ja Rumeenia poliitilise olukorra ning Ida-Euroopas pead tõstva antisemitismi ja rassismi üle.
„Venemaa ei ole ainus riik, millel on villand alandatud ja kaoses kaotaja olemisest, kelle kodanikke peetakse riigist väljaspool tihti kurjategijateks või prostituutideks. Venemaa ei ole ainus riik, kellel on villand oma ö-klassi mainest,“ ütles Oksanen.
