Ken-Marti Vaher: Narkomaania puudutab meist igaüht
Uudised surmaga lõppenud liiklusavariist või tulekahjust on meil sagedased. Väikese rahva jaoks on iga inimelu tähtis ning õigustatult esitame küsimusi õnnetuste vältimise kohta. Nii nagu asjakohaselt osundas 7. juuni Ekspressis Janar Filippov, kuuleme aga vähem uimastisurmade kohta, ehkki viimase dekaadi statistika järgi on narkotarvituse tõttu kaotatud elusid samapalju kui uppumiste, tulekahjude ning liiklusõnnetuste läbi.
Liiga vähe esitame küsimusi uimastiennetuse kohta ja sageli peame narkosõltuvust sootuks inimese enda asjaks, kuna see on suuresti vabatahtlik ja tervise kahjustamine juba tarbimisse sisse kirjutatud. Üksikisiku ja maksumaksja seisukohast näib ju ebaõiglane maksta kinni kõigepealt sõltlaste pahed ning siis ennetustööle ja narkosüütegude avastamisele kuluvad vahendid. Kui aga nii suhtuks ka riik, seisaksime peagi suuremate probleemide ees.
Karm statistika
Eestis on ligi 15 000 uimastisõltlast, mis tähendab, et iga sajas meie seast on sõltlane. Süstivate narkomaanide arvult oleme Euroopas esimeste seas. Kui viimase viie aastaga on liiklus-, tule- ja uppumissurmade arv kahanenud, siis narkosurmade arv on kahekordistunud. Põhjuseks on väga kangete sünteetiliste uimastite jõudmine Eesti turule ja tõsiasi, et uimastite pakkumine on jätkuvalt tõsine probleem. Eelmisel aastal hukkus uimastite üledoosi tõttu 133 imimest keskmiseks vanusega 31 aastat. Suurim riskigrupp meeste puhul on 24-34 eluaastat ja naiste puhul 26-32 eluaastat. 84% uimastisurmadest ehk rohkem kui sada juhtumit põhjustas 2011. aastal fentanüül. Metadooni kui ravimi tarvitamine kellegi surma ei põhjusta, surmavaks võib osutada see, kui metadooniravil olev isik ei pea ravist kinni ja langeb uuesti samaaegselt ka uimastite küüsi.
Uimastipoliitika ühtne juhtimine
Uimastisõltlaste arvu vähendamisel on määrava tähtsusega tõhus sõltuvusravi- ja rehabilitatsiooni süsteem, mille osas on meil veel märgatavat ruumi arenguks. Riigis on palju osapooli, kes panustavad narkoennetusse ja narkovastasesse võitlusse, kuid ühtset löögirusikat ei ole neist veel kujundatud. Ka vastutuse hajumine ametkondade vahel muudab raskemaks tulemuste saavutamist. Seetõttu on hädavajalik luua terviklik narkoennetuse, sõltuvusravi- ja rehabilitatsioonisüsteem ning kaasata kõik osalised, st nii ametkonnad, vabakond kui erasektor ja vahendid uimastiprobleemide lahendamisse.
Just riigi ühtse uimastipoliitika kujundamiseks tegi Siseministeerium ettepaneku moodustada Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse valitsuskomisjon, mille valitsus ka aprillis heaks kiitis. Loodud uimastikomisjoni juhib siseminister, kes koostöös sotsiaalministriga ja haridus- ning justiitsministri kaasabil koordineerib ühtseid tegevusi narkomaania ja selle kahjude vähendamiseks. Näiteks eelmises Ekspressis mainitud naloksooni (üledoosisurmade vähendamiseks mõeldud ravim) laiem kasutuselevõtt Eestis oli just äsja koosolnud komisjoni esimeseks aruteluteemaks.
Narkoturgu tuleb vähendada
Uimastiennetuse komisjoni sihiks on lisaks narkoennetuse paremale juhtimisele ka suunata narkokuritegevuse vastast võitlust. Erinevalt teistest Balti riikidest on Eestis tulnud turule mitmed sõltlastele kättesaadavad uued sünteetilised uimastid. Kui sajandi alguses oli põhiliseks mureks heroiin, millele järgnes kümneid kordi kangem uimasti fentanüül ehk nn valge hiinlane, siis nüüd on turul heroiinist veel sadu kordi kangemaid aineid. See ohustab nii esimest korda „nalja pärast" proovijaid, kui tõsiseid sõltlasi ja ühiskonna turvalisust tervikuna.
Siseministeeriumi selgeks prioriteediks on vähendada nii uimastite kättesaadavust kui aidata kaasa nõudluse langusele ühiskonnas. Eesti väiksust arvestades on siinne narkoturg maailma mastaabis väike. See annab ka võimaluse võtta olukord kontrolli alla juhul, kui probleemi lahendatakse süsteemselt ja piisavate vahenditega. Sel aastal on kriminaalpolitsei saanud juurde märgatavalt vahendeid, et astuda veelgi jõulisemalt vastu narkokaubandusele. Iga suurema uimastikoguse või uimastiparuni varade konfiskeerimine mõjutab kogu narkoturgu ning seeläbi saab vähendada ka mõnuainete kättesaadavust. Just uimastikurjategijate varade tuvastamine ja konfiskeerimine on ka tõhusaim relv organiseeritud kuritegevuse vastu. See on ka põhifookus aasta alguses taastatud Keskkriminaalpolitseis loodud kesksel kriminaaltulu tuvastamise üksusel.
Paljude kodanike mure
Politseieksperdid on koostanud keskmise uimastisõltlase profiili, mille kohaselt on selleks hilistes kahekümnendates meesterahvas, kellel ei ole tööd ja kes omab vaid põhiharidust. Samast analüüsist tuleb välja, et viimastel aastatel on registreeritud narkokuritegude poolest esirinnas eelkõige Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa. Samas põhirõhk on just Harjumaal ehk peamiselt Tallinna linnal, mitte Ida-Virumaal, nagu tavapäraselt arvatakse. See ei tähenda, et teised maakonnad oleksid päris puutumatud. Uimastisõltlaste olemasolu, ohuhinnang võimalikele süütegudele ning hirm ebastabiilselt käituvate inimeste ees puudutab meist igaüht. Turvatunne on üks inimese olulistest vajadustest ning me kõik tahame, et meie lapsed, vanemad ja lähedased tunneksid end oma riigis turvaliselt. Just seepärast vajabki narkoennetus ühtset juhtimist ja kõikide vahendite ning osapoolte kaasamist.
