Mis Kaitsepolitsei tähelepanu pälvis, oli Jaan Tootsi ja Urmas Sõõrumaa korraldamisel tekkinud korter, mida Kati Toots kasutas mitmete tuttavatega kohtumiseks. Iludus kutsus endale külla ka toonase Politseiameti peadirektori Robert Antropovi. Korter ise kuulus Urmas Sõõrumaa firmale, ja jäävustamaks Kati Tootsi tegevust korteris, oli Urmas Sõõrumaa sõber Veiko Kulla  paigutanud Pirita tee korterisse ka jälgimisseadme. Paigutajaks oli õigupoolest Sõõrumaa asutatud Falcki turvafirma sisekontroll, mida juhtiski Veiko Kulla.

Indrek Põder Kaitsepolitseist oli noore ohvitserina kahemõttelises situatsioonis. Kas kohe kõrvaldada naispolitseiametniku korterist jälgimisseade? Põder teadis Veiko Kulla tegevustest Falcki sisekontrolli (ja osalt ka elektroonilise luure-) osakonnas. Kiivalt — või ehk eilse informatsiooni valguses ka konkurentsi aimavalt? — jälgis kaitsepolitseinik Veiko Kulla askeldamisi viimase politseiametnikest koosnevas suhtlusringis. Mida võisid Toots või Sõõrumaa taotleda Pirita teel kõrgmaja korteris salajast jälitust teostades?

Kas tegu oli vaid armukadeda abielumehe katsega oma abieluvälist pruuti kontrollida või pidanuks Põder kohemaid takistama šantaažiohtliku video filmimist politseipealik Robert Antropovi tegevusest “üksiku kaunitari” erakorteris väikse napsu saatel?

Ohvitser Põder valis ohtlikuma tee. Ühel päeval sõitis Pirita tee Näituse väljaku juures asuva kõrghoone ette kiirabibuss. Sellest väljus kiirabibrigaad — tegelikult aga Kaitsepolitsei tehnilise jälituse grupp. Õige korruse liftiuks blokeeriti, Urmas Sõõrumaa firmale kuuluv korter muugiti lahti ja paigutati Falcki kaamera vastu veel teinegi, väiksem salvestaja.

Nii loodi tõend, et Kati Tootsi korteris käis tõesti salajane ebaseaduslik jälgimine, ja KaPo kaamerasse jäi ka kuvand Urmas Sõõrumaa osalusega firma Falck kaamerat hooldavatest ebaseaduslikest jälitajatest.

Ekspress kirjutas toona, et peaprokurör Jüri Pihli sõnul oli väide santaažist “põhjenduseks kriminaalasja uurimisalluvuse muutmise otsustamisel”. Pihl väitis, et santaaži võimalust mainis tema otsene alluv, juhtiv riigiprokurör Alar Kirs.

Kirs kuulis olukorrast tema kabinetis toimunud nõupidamisel. Seal istusid koos vanemprokurör Endla Ülviste, kaitsepolitsei komissar Viljar Subka ja vanemassistent Indrek Põder.

Uurijad teatasid, et Eesti suurima turvafirma mõned töötajad võivad olla seotud salajase jälgimisega. Ekspressi andmetel viitasid nad asitõenditena Falcki sisejulgeoleku direktori Veiko Kulla mobiilikõnede sisule.

Kaitsepolitsei oli kuulanud Kulla telefonikõnesid prokuröri loaga pealt seoses ühe teise kriminaalasjaga.

Seepeale teostas KaPo operatsiooni ning tabas tehnilised töötajad. Järgnes uurimine.

Kohus ei pidanud Indrek Põderi ja teiste kapokate kogutud tõendeid eriti tähtsateks, kuna kohtu seisukoha järgi “ei pakkunud kohtumenetlus avalikku huvi”, mistõttu see lõpetati “otstarbekuse põhimõttel”.

Jaan Toots sai rahatrahvi 400 000 krooni. Summa vastas umbes tema kahe kuu palgale transiidifirmas Transgroup Invest.

Esmaspäeval pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kuriteos kahtlustatavana kinni kaitsepolitseis spetsialisti ametikohal töötanud Indrek Põderi, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises. Summad ulatuvat sadadesse tuhandetesse eurodesse. Samas kriminaalasjas on esitatud kahtlustus ka politsei sisekontrolli büroo juhile Meelis Tanielile.