Seli ostis 1999. aastal Tartus Elva tänav 15 arhitektuurimälestiseks tunnistatud elamu ning alustas selles kohe ehitustöid. Selil ei olnud muinsuskaitseametis kooskõlastatud ehitusprojekti ega ehitusluba ning ta ignoreeris linnavalitsuse ja muinsuskaitseameti tehtud ettekirjutusi.

Seli esindava Paul Varuli advokaadibüroo advokaat Mikk Lõhmus tõdes, et Tartu politsei tegi õigesti, jättes kriminaalasja algatamata. “Esiteks ei olnud Seli 1999. aasta oktoobrini kursis, et tegemist on arhitektuurimälestisega, kuid ehitustööd olid selleks hetkeks juba kaks kuud käinud,” märkis Lõhmus. “Seli ei olnud ka tööde teostaja, seega ei saa tal lasuda vastutust mälestise väidetava rikkumise eest.” Advokaadi sõnul välistab karistusseadustik juhtumi puhul kuriteo koosseisu ja puudub ka alus kriminaalmenetluse alustamiseks.

Muinsuskaitseameti järelevalveosakonna juhataja Riin Alatalu sõnul leidis ekspertgrupp mullu, et ümberehituse käigus on elamu mälestise tunnused valdavalt kaotanud, mistõttu Seli vastu taheti kriminaalasi algatada.

Tänavu 28. veebruaril saabus muinsuskaitseametisse politsei-prefektuuri vastus. Selles tuuakse keeldumise põhjuseks muinsuskaitseameti poolt viidatud karistusseadustiku sätted, mille vastu Seli on eksinud, kuid mida ei saa antud juhtumi puhul kohaldada. “Karistusseadustiku paragrahv 204 sätestab vastutuse avaliku asja rikkumise või hävimise eest, kuid Elva tn 15 kuulub era-omandisse,” seisis vastuses.

Sellise käsitlusega muinsuskaitseamet ei nõustunud, sest nii ei saaks vastutusele võtta ühegi eraomandisse kuuluva mälestise omanikku. Juhiti tähelepanu ka asjaolule, et uurija viidatud säte tunnistati juba enne karistusseadustiku jõustumist kehtetuks ning sel põhjusel on väär sellele tugineda.

“Andsime asja prokuratuuri, et mälestise hävimiseni viinud tegevus karistuse saaks,” ütles muinsuskaitseameti osakonnajuhataja Alatalu.

Tartu prokuratuuri kantseleist öeldi, et materjalid on läbi vaadatud. “Tegeleme sellega kindlasti edasi,” öeldi prokuratuurist.