Kaareste kelmused seisnesid haigekassalt töövõimetuslehtede alusel alusetute hüvitiste saamises. Kolme ettevõtte juht Peeter Kaares vormistas oma abikaasa firmadesse tööle, makstes talle ligi 100 000 kroonist fiktiivset kuupalka. Tegelikult naine ei töötanud, vaid taotles ja ka sai haigekassalt regulaarselt haigus- ja hooldushüvitisi. Aino osales kelmustes firmade ainuosanikuna. Kriminaalkaristuse said ka äriühingud - Lossi Rent ja Kaares Hulgi kuuluvad sundlõpetamisele, Kaares Kinnisvaralt mõisteti välja miljon krooni.

Peeter, Janika ja Aino ning veel kolm kaasosalist mõisteti süüdi ka rahapesus, sest Peeter Kaares kantis kuritegelikult saadud raha eest soetatud varanduse oma tuttavate nimele. Kohus konfiskeeris Kaareste kaks sõiduautot, väikelaeva, uhke kinnistu Viljandis Suur-Kaare tänaval, Tündre patrullimaja ja Taheva kordoni Valgamaal. Tsiviilhagi katteks arestis kohus veel seitse perekonnale kuulunud kinnistut Viljandi linnas ja maakonnas.

Ringkonnaprokurör Ene Timmi sõnul on Kaareste kriminaalasi hea näide sellest, et rahapesus või kelmuses süüdistatavad kardavad vara kaotust enam kui vangistust. "Inimene tahab palju raha ja kohe. Selle nimel ollakse valmis riskima, kuid, nagu teada, valel on lühikesed jalad, mis viivad varem või hiljem otse kohtupinki. Seega ei tasu kuritegevus ennast kindlasti ära," ütleb Timmi.

See ei olnud Peeter Kaarese esimene kriminaalkaristus. 1989.aastal mõisteti ta kolmeks aastaks vangi miilitsatöötajana altkäemaksu võtmise eest. 2000.aastal kirjutati temast kui Eesti esimesest süüdi mõistetud maksupetturist - ta mõisteti toona süüdi mitme miljoni kroonises maksupettuses. Mees on uudisekünnise ületanud veel miljoneid kroone maksnud Viljandi jahilossi ostuga, Mercedesega uhkeldamisega ning Tündre looduskaitsealale (nüüd konfiskeeritud) suvila ehitamisega.