Kelm, keda ähvardas ligi 100-aastane vangistus, on vaba
Vaatamata kantud karistusele on Marko Rudi kaitsjad endiselt veendunud mehe süütuses, kuna USA ülemkohus tunnistas 2010. aasta juunis paragrahvi, mille alusel süüdistati ka Rudit, USA konstitutsiooniga vastuolus olevaks. Oluline on siinkohal veel märkida, et USA kohus tuvastas Rudi kriminaalmenetluse käigus, et Rudi ei põhjustanud oma tegevusega ühelegi osapoolele varalist kahju.
Marko Rudi kaitsjad on mehe väljaandmise ja süüdimõistva otsuse vaidlustanud vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtus ja USA 4. Föderaalses Ringkonnakohtus. USA võimud alustasid Rudi tegevuse uurimist 2005. a mais peale seda, kui üks USA kodanik oli esitanud FBI-le Rudi kohta kaebuse. Uurimise käigus selgus, et esitatud kaebus oli alusetu ja see oli põhjustatud sellest, et Rudi oli nõustunud tunnistama USA tsiviilkohtus kaebuse esitanud isiku vastu.
Vaatamata sellele esitasid USA võimud 2007. a novembris Marko Rudile 5-punktilise süüdistuse teises väidetavas kuriteos, mille eest ettenähtav maksimaalne vanglakaristus oleks olnud 80 aastat. USA võimud edastasid Eesti Vabariigile Marko Rudi väljaandmistaotluse 2008. a suvel ja Rudi anti USA-le välja 2009.a augustis. 2010.a jaanuaris loobusid USA võimud kolmest Rudile esitatud süüdistusepunktist ja sama aasta märtsis veel ühest punktist.
Kohtuasjas USA-s kaitse ettevalmistamisega tegelenud kaitsja sõnul aktsepteeris Marko Rudi peale ligi 2-aastast eeluurimisvangistust talle USA valitsuse poolt tehtud kolmanda pakkumise sõlmida kokkulepe. Marko Rudi läks kokkuleppemenetluse teed peale seda, kui ilmnes, et kohtumenetlus USA-s võib kesta veel aastaid ja USA-s alalist elamiskohta mitte omav Marko Rudi peab kogu menetluse ajaks jääma vahi alla. Elamisluba omav süüdistatav saanuks eeluurimise ajal kohtuistungiks valmistuda kautsjoni vastu vabaduses.
Kohtumenetluse venimise üheks põhjuseks oli asjaolu, et USA võimud ei nõustunud Rudi kaitse jaoks olulistelt välismaistelt tunnistajatelt ütluste võtmisega väljaspool USA-d ning sellest, et peale ligi aastast viivitust esitasid USA võimud Rudi kaitsjatele toimiku, mis koosnes miljonitest dokumentidest ja millest osa näitamise Rudile USA võimud keelasid, kuna need dokumendid sisaldasid väidetavalt salastatud või konfidentsiaalset informatsiooni. Võistlev kohtumenetlus USA-s osutunuks Marko Rudi kaitsjate jaoks ka väga raskelt teostatavaks, kuna USA-l puuduvad õigusabilepingud Lähis-Ida riikidega - kus väidetavad õiguserikkumised toime pandi - ning tõendite ja ütluste hankimine nendest riikidest oli seega sisuliselt võimatu. Kaitse ettevalmistamist raskendas muuhulgas veel ka asjaolu, et Rudi otsene ülemus tema Iraagis töötamise ajast suri uurimise läbiviimise ajal raske haiguse tagajärjel ja uurimismaterjalides puudusid viimase ütlused.
Vaatamata sõlmitud kokkuleppele on Rudile USA kohtu poolt määratud riiklik kaitsja esitanud 4. Föderaalsele Ringkonnakohtule apellatsioonikaebuse, millega taotleb mehe õigeksmõistmist. Oma apellatsioonikaebuses leiab kaitsja, et muuhulgas rikub Rudi süüdimõistmine Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahelist välislepingut, mille alusel Rudi välja anti.
USA võimud meelitasid Marko Rudit sõlmima kokkuleppe kirjaliku lubadusega teha kõik, et Rudile määrataks maksmimaalselt 24-kuuline vanglakaristus, mis oleks sisuliselt kokkuleppe sõlmimise hetkel tähendanud Rudi kohest vabanemist. Apellatsioonikaebuse kohaselt jättis aga USA süüdistaja antud lubaduse täitmata ja kohus määras Rudile 33-kuulise vangistuse.
Marko Rudi kaitsjate sõnul on tõenäoline, et ka pärast mehe vabanemist tuleb Euroopa Inimõiguste Kohtu ja USA apellatsioonikohtu lõplikke lahendeid veel aastaid oodata.
Käesoleva teatega loeb Marko Rudi selle teema avaliku käsitlemise enda jaoks lõpetatuks.
