Kui Järvamaale Veteperre Lõuna-Tammsaare talu juurde jõuame, pole peremeest veel kodus. Aga ei sest midagi. Ilm on esimest korda sel aastal tõeliselt kevadine, ning paik, kuhu oleme tulnud, eesti hingele püha.

Eemal lauda juures seirab suur hundikoer, saates tulijate poole pigem sõbralikke kui ähvardavaid signaale.

Ringi vaadates tulevad meelde raamaturead ning kujutlusvõime hakkab usinalt tööle.

Kui Lõuna-Tammsaare uus Pearu koos emaga lõpuks koduväravasse sõidab, meenub miskipärast tuntud stseen raamatu-Pearu kojusõidust. Ent värav jääb terveks!