Kohustuslik punane pesu ehk vana-aasta-uskumused Brasiiliast
Ametlikult katoliiklikud brasiillased on tegelikult äärmiselt ebausklikud. Nad usuvad, et uusaastaööl tuleb kanda uusi rõivaid, neist vähemalt midagi peab olema valge, tagamaks rahulikku uut aastat. Rahulikku mitte ainult neile endile, vaid muidugi kogu maailmale. Need, kes soovivad raha, peavad kandma kas midagi kuldset või kollast ning iga hinna eest tuleks vältida musta, mis pidavat halba õnne tooma.
„Vahetult enne aastavahetust kerkivad punase aluspesu hinnad kauplustes lakke,” tunnistab carioca ehk Rio de Janeiro elanik Mariana, „kõik tahavad aastavahetusel kanda tuttuut punast aluspesu, tagamaks head seksiõnne algaval aastal. Uus punane aluspesu uusaastaööl on absoluutselt kohustuslik!”
„Mullu ma proovisin ka seda uue punase aluspesu trikki,” tunnistab üks Brasiilias elav eestlanna. „Ma võin kätt südamele pannes tunnistada, et töötas! Soovitan kindlasti proovida, ei või iial teada,” naerab tänaseks harmoonilises püsisuhtes olev naine.
Jõulupakid tehakse loosiga
Enne aastavahetust tuleb aga perekonna ja sõprade seas mööda saata jõulud. Brasiilias on tavaline, et sõprade seas — ja tänapäeval ka pereringis — ei tehta kingitusi mitte kogu sõpruskonnale, vaid enamasti tuleb osta vaid üks kingitus inimesele, kelle nimi endale loosiga tõmmati.
„Me kutsume seda „salajase sõbra” kingituseks,” selgitab Luisa, „tihtipeale tehakse küll kaks loosimist. Üks on siis normaalne kingitus ja teine „salajase vaenlase” kingitus, mis peab olema midagi jaburat ja totrat.”
Kui Eestis jäävad loosipakkide autorid enamasti saladuseks, siis Rio de Janeiros tehakse kinkide üleandmisest omaette sündmus. Kõik peavad teadma, kes kellele mida kinkis. Tihtipeale kingitakse rõivaid, mida hiljem on vaevata võimalik kaupluses sobivamate riidetükkide vastu ümber vahetada — selleks ei pea kingi saajal isegi alles olema ostutšekki.
Pereringis jagavad brasiillased kingitusi sarnaselt eestlastega 24. detsembril, mil perekonnad kogunevad suurele söömingule. Oluliseks on muude hõrgutiste hulgas lauale panna ka kalkunipraad. Lisaks ohtralt puuvilju, pähkleid, muidugi ei puudu ka riis ja keedetud oad.
Kuumad jõulud ja jaburad toidud
„Ausalt öeldes on meie jõulutoidud kergelt jaburad,” tunnistab Eduardo, „mõtle ise — jõulude ajal on meil enamasti umbes 40 kraadi sooja, meie aga ajame endale rasvast kalkunipraadi sisse. Totter! Aga nii see juba kord on…”
Eduardo on veendunud, et rammusad road on osa brasiillaste jõulutraditsioonidest riiki rännanud Euroopa immigrantide tõttu, kes oma jõulukombed uuele kodumaale kaasa võtsid. Kuidas muidu seletada sedagi, et kõigi suuremate kaubanduskeskuste jõuludekoratsioonides troonivad aukohal lumi, põhjapõdrad ning paksus vammuses jõuluvana. Kuused on Brasiilia kodudes küll enamasti plastikust.
„Minu ema paneb jõuludekoratsioonid alati üles 6. detsembril ja siis seisavad need kuni kolmekuningapäevani,” räägib Eduardo, „ema on üldse väga traditsioone armastav — kingitusi jagame me üksteisele alati jõululaupäeval ning sööma võime hakata alles südaöösel, kui vahuveinipudelid on avatud ja üksteisele klaaside kõlisedes häid jõule soovitud.”
