Oled sa šovinistlik siga või mis? Kas vasakpoolsem mõtteviis ei meeldi sulle? Kas sa ehk suitsetad? Jood? Ei võta rohtusid? Sul polegi rohtusid ega retseptegi? Jõletis.... Kindlasti ei hooli sa siis ka demokraatia levitamisest maailmas? Mine ajas tagasi, kuradi dinosaurus...

Umbes nii. Kõik väited on just nii head kuivõrd nad on agressiivsed ja valjud. Kes ometi moodsas maailmas võtaks vastu seista hiilgavale ja vabastavale võimalusele, et viimaks ometi saab USA naispresidendi. Kõigi oma paljude headega. Ülejäänud pooltargumente olete te tõenäoliselt kuskilt juba kuulnud.

Tegelikult võiks see tõepoolest mingitpidi hea olla. Ei tea küll ega räägigi USAst endast - üldiselt on kena pruuk mitte toppida oma nina teise riigi iseasjadesse. Aga ülejäänud maailmale võiks küll Hillary hea olla. Olgu siis tegu USAle vaenulike või sõpra teesklevate riikidega. See teeks paljud asjad selgeks. Ka neile kes on suutnud keelata endale isegi võimalust iise natuke ringi vaadata.

Kuni - oletatava - proua Clintoni presidendiks saamiseni võib igaüks ennast lohutada, et üldiselt on USA päris tore maa. Üldiselt. Sõbralik, avatud, liitlasena kasulik. Jah, kombed pole alati suuremad asjad ja vaimulaadi võib kirjeldada lihtsameelselt kergestisüttivana. Aga kui neile pisiasjadele mitte liiga palju tähelepanu pöörata - täitsa tore sell.

Pärast proua Clintoni presidendiks saamist aga suudaks ehk vaid kõige järjekindlamad enesepetjad seda pilti säilitada. Ülejäänutele oleks Ameerika nägu ja olemus lõpuks kooskõlas. Nagu selles vanas naljas tüdrukust, kes juuksed blondiks värvis ja sai seepeale tervituse: noh, pakend vastab nüüd sisule.

Pea kõigil meist on perekonnas mõni ülimalt tark vanem tädi, kes teab kõike maailmast, inimestest ja kuidas kõik peaksid toimima ja käituma. Ega hoia neid väärtuslikke teadmisi iialgi vaka all. Hetkel, kui ta tuppa astub ei ole muud juttu ega arvamust kui tema oma. "Arvamus" on tegelikult isegi halb sõna, "tõde" on täpsem. Kõik olgu nüüd vait ja kuulaku, mis tädi Hillyl öelda on. Ja öelda on tal palju. Tema viimasest külaskäigust saadik on kõik untsu keeratud. Jumal tänatud, et ta viimasel hetkel kohale jõudis, et asjad jälle korda saaksid.

Pange sõna "tädi" asemele "USA", "perekonna" asemele "maailm" jne ja ongi üsna sarnane tänapäevasele USA pildile. Ükskõik mis ükskõik kus juhtub - USAl on palju öelda ja tema on ainuke, kes teab tõde. Kõik teised peaksid lihtsalt tunnistama, et nad on paljus eksinud ning käituma edaspidi Tädi Ameerika arusaamade järgi. Mingid lollid jutud väikestest eripäradest nagu keeled, religioonid, kombed - tädi ei hakka kuulamagi. Käituge, arenematud lontrused! Demokratiseeruge! Tädi teab paremini. Kõige paremini.

Niisiis, kui proua Clinton oleks USA president, oleks käitumine ja esindusnägu kooskõlas. Vananeva daami nägu. Kes jutlustab oma väärtusi, oma tõde ülejäänud maailmale, vingudes kõige kallal, mis talle ei meeldi. Nähes probleeme seal, kus neid seni nähtud pole. Teades vastuseid küsimustele, mida pole esitatud. Meenutage oma tüütuid sugulasi, kes kogu perekonda käsutavad ja vähimagi puiklemise peale karjuvad - või muidu!

Siinkohal lähevadki asjad perekonnas huvitavaks. Mis on see - või muidu? Viisakusest ei julge selliste tädide käest keegi kunagi küsida, aga mõtleb vahel ikka. Annab peksa? Väiksematele sugulastele on laksu andnud kah, või näpistanud. Aga kui sa oled juba suur, mis siis? Jätab pärandusest ilma? Viimasel ajal käivad küll jutud, et tema hiigelvarandus on rohkem tädi enda ettekujutus. Ja nii edasi. Võib jälle sõnu asendada.

Sõnaga, tädi on ammu tüütu. Mis viib mõnikord mõttele, et... ehkki nii on väga inetu mõelda. Suisa patt. Aga noh, et näiteks ta solvuks ükskord nii, et unustaks ära ülejäänud perekonna aadressid ja võibolla olemasolu kah. Kuni seda ei juhtu, tuleb päästa ennast ilmselt sellega, et käsitad ta juttu kui taustamüra, korrates igaks juhuks umbes minutiliste vahedega: jah, tädi, sul on absoluutselt õigus, jah, jah, jah. Ja toimetad ise edasi nii nagu õigeks pead.

Muidugi tõuseb siis tädi järgmise visiidi ajal üles küsimus sinu halvast mälust. Korda jahhitamist. Ja mõtle mõnikord, et ega tädi pole alati selline olnud. Kunagi oli ta ju noor, tugev, ilus ja meeldiv. Enne soovahetusoperatsiooni, nagu perekonna legend räägib.